Impuphu

Mayelana Wikipedia
impuphu
umdoko wempuphu edliwa ne-syrupes ukudla kwasekuseni
class="infobox-label" scope="row" style="line-height:1.15em;
              padding-right:0.65em;" |Amanye amagama
Ukudla kommbila/umdogo
class="infobox-label" scope="row" style="line-height:1.15em;
              padding-right:0.65em;" |Uhlobo
Ufulawa; ukudla okuyinhloko; Ukudla okuvamile
class="infobox-label" scope="row" style="line-height:1.15em;
              padding-right:0.65em;" |Umzila
Noma yikuphi, ngokuvamile ukudla kwasekuseni
class="infobox-label" scope="row" style="line-height:1.15em;
              padding-right:0.65em;" |Indawo okwavela kuyo
ENingizimu Afrika
class="infobox-label" scope="row" style="line-height:1.15em;
              padding-right:0.65em;" |Izithako eziyinhloko
Umbila
class="infobox-label" scope="row" style="line-height:1.15em;
              padding-right:0.65em;" |Ukudla okufanayo
Isidlo sombila

I-mielie meal, eyaziwa nangokuthi isidlo sombila noma impuphu, engufulawa (eqinile kakhulu kune-cornflour noma i-cornstarch) eyenziwe ngommbila noma Ukudla eNingizimu Afrika. Ekuqaleni yalethwa e-Afrika ivela eMelika ngamaPutukezi. Umsuka wayo awuqinisekile, futhi kungenzeka ukuthi uvela egameni IsiPutukezi elithi i-milho, noma i-Afrikaans I-méelie, elivela egameni lesiDashi elidala elithi milie ("millet, maize"). Yaziwa nangamanye amagama ahlukahlukene ezilimi zomdabu kuye ngendawo noma izwe.

impuphu ehlaza ifakwa emanzini abilayo, ngesikalo esikhiqizq umdoko noma ipapa/uphuthu eliqinile. L[1]apho kwenziwa iphalishi, ubisi ngezinye izikhathi lusetshenziselwa ukukhiqiza isidlo esikhanyayo. I-phalishi livame ukuba nombala oqinile futhi livame ukudliwa ekuseni eningizimu ye-Afrika.   [Ukucashunwa kudingekile] ipapa eliqinile idliwa nenyama nezitsha ezinomhluzu kanye nezinongo zemifino. Ifana ne-I-polenta yase-Italy ngaphandle kokuthi, njenge-grits eNingizimu ye-Melika, ivame ukwenziwa ngohlobo lombila omhlophe kunokuba ophuzi.

  1. Sellick, W. (2010). The Imperial African Cookery Book: Recipes from English-speaking Africa. Jeppestown Press. p. 330. ISBN 978-0-9553936-8-6.