Amasundu

Amasundu awumndeni wezitshalo eziqhakazayo eziphiliminyaka, ohlelweni lwe -monocot olubizwa- Arecales . Uhlobo lwazo lokukhula lufana olwezitshalo ezinombelayo, izihlahla, izitshalo ezifana nemithi nezingenaziqu, zonke ezaziwa kakhulu ngokuthi amasundu . Lezo ezinesimo esifana nesihlahla zibizwa ngokuthi izihlahla zesundu . Njengamanje, kunezinhlobo ezingu -181 ezinemiqhinqo engaba ngu-2,600 eyaziwayo, [1] [2] iningi layo ikhawulelwe ezimweni zezulu ezishisayo nezingaphansi kwesimo sezulu esishisayo . Iningi lezihlahla zesundu lihlukaniswa ngamaqabunga azo amakhulu, ahlanganisiwe, aluhlaza okotshani, aziwa ngokuthi amahlumela, ahlelwe phezulu kwesiqu esingamagatsha, ngaphandle kohlobo lweziphicwa -Hyphaene, olunamagatsha esundu. Kodwa-ke, izihlahla zesundu zibonisa ukuhlukahluka okukhulu kwezici zomzimba futhi zihlala cishe kuzo zonke izinhlobo zezindawo zokuhlala ngaphakathi kobubanzi bazo, kusukela emahlathini emvula kuya ezingwadule .
Amasundu awumndeni wezitshalo ezitshalwa kakhulu nezaziwa kabanzi. Ayebalulekile kubantu emlandweni, ikakhulu ezifunden ezifana neMpuma ePhakathi nase-Afrika eseNyakatho. Kunemikhoqizo eminingi nokudla okunhlononhlobo okuvela kuwo amasundu. Ezikhathini zanamuhla, amasundu asetshenziswa kakhulu ekuhlobiseni izindawo. Endulo, amasundu ayeluphawu lezinto ezifana nokunqoba, uxolo, nokuvunda noma inzalo.
Amaphatho
[hlela | Hlela umthombo]- ↑ Baker, William J.; Dransfield, John (2016). "Beyond Genera Palmarum : progress and prospects in palm systematics" (in en). Botanical Journal of the Linnean Society 182 (2): 207–233. doi:10.1111/boj.12401.
- ↑ Christenhusz, M. J. M.; Byng, J. W.. "The number of known plants species in the world and its annual increase". Phytotaxa 261 (3): 201–217. doi:10.11646/phytotaxa.261.3.1.