Iqhaza elibanjwe izishoshovu zentsha yasemaphandleni emzabalazweni wenguquko.
Intsha esakhula futhi encane yenza ummeleli wekusasa ngomqondo osemusha futhi obanzi, ikusasa lanonanoma imuphi umphakathilinqike ekwakhiweni kwentsha okungokoqobo nangokomoya. Ukwakheka kwentsha akulungele intsha yamanje kuphela kodwa kuzozuza nentsha esakhula. Intsha ikhula iphinde yakhiwe kwimvelo yomphakathi, okungaba izindawo ezingemuva ngokwentuthuko, izindawo ezilusizi, izimo ezingcolile zombuso, izindawo lapho izikole zitholakala kude namakhaya, izindawo lapho imigwaqo iwubhuqu noma izindawo ezingenawo amanzi lapho kudingeka khona ukuthi akhiwe emfuleni.[1]

Isigaba sobusha singesokuhlanganisa ulwazi lwazo zonke izinhlobo, intsha izimisele ukuqonda umhlaba oyizungezile, yingakho ibonisa ilukuluku, ukuvukela uzwelo kanye nentshisekelo engalawuleki. Isigaba esinjalo sibalulekile ekubunjweni komphakathi ozinzile, ngakho-ke zonke izigaba nezigaba zilwela izinhliziyo nezingqondo izimpi zentsha ezingapheli. Intsha izimisele ngokufuna ulwazi njengoba izimisele ngokulwela ukufezeka kwemigomo ebambelele kuyo. Njengoba ithuthukile ekuqondeni okulungile nokungalungile, ibonisa intshisekelo kanye nesibindi ekelweleleni lokho ekubona ekubona njenokulungile. Ngaphakathi kwezigaba ezahlukene zenza njengamandla okushayela abangenamandla, izimpi zezwe kanye nezamazwe ngamazwe. Itholakala emigwaqeni engaphambili yemizabalazo ebonakalayo kanye nethiyori ebonisa ukuqalisa kanye nokuzidela.[2]
Intsha esebenzayo.
[hlela | Hlela umthombo]Intsha esebenzayo yakha ingxenye engaguquki futhi ethembekile yombutho wamavikelambuso. Ukuxhumana abanako nesigaba esithuthuke kakhulu nesiguquguqukayo, izintshisekelo zabo nezinjongo zabo kunikeza intsha esebenzayo isikhundla esiphambili embuthweni wentsha elwela inguquko. Uma kubhekwa imizamo yokulwa kwaso sonke isigaba sabasebenzi, lapho intsha iguqukela ekubeni abaguquli abazimisele, ukuzibandakanya kwabo enhlanganweni yentsha kuzowufaka kulelisiko elizuziwe. Umsebenzi wokuhlanganisa intsha esebenzayo yasezindaweni zasemaphandleni ikakhulukazi labo abaqashwe emapulazini nalabo abanezinkontileka emadolobheni.[3] Kumele babekezelele ingxenye enkule yomthwalo wenhlupheko othweswe abasebenzi wuhlelo lonxiwankulu. Ngakho-ke bakubona kalula ukubaluleka kokuhlela nokuhlanisa intsha ukuba ihlanganyele ezombusazwe ngendlela ehlelekile.[4]
Ingxenye yentsha inesibopho sendima ethile yokufeza izinjongo zamasu zenhlangano ngokwandisa ukubamba iqhaza kwentsha. Kunikezwe umsebenzi wokuxhumanisa, ukukhuthaza kanye nokuqondisa yonke intsha yethu ukuba ibambe iqhaza ekulweleni izinguquko emphakathini wethu. Ayisebenzi njengebhizinisi elizimele kodwa njengendawo yokugcina ethembekile namandla asekelayo okunyakaza. Isigaba sentsha kufanele sisebenze njengendawo yokuqeqesha semfundo yokuquko. Iveza izidingo ezibonakalayo zokuqalisa umgomo wamaqembu okuhloswe ngawo ukubhekana nazo zonke izidingo zomzabalazo wethu.[5]
Izinkomba
[hlela | Hlela umthombo]- ↑ https://ruralpact.rural-vision.europa.eu/groups/youth-rural-areas-empowering-next-generation_en
- ↑ https://www.unesco.org/en/articles/youth-southern-african-liberation-struggles-and-beyond
- ↑ https://www.fao.org/rural-employment/work-areas/youth-employment/en/
- ↑ https://www.anc1912.org.za/national-consultative-conference-1985-role-and-place-of-the-youth-in-society-the-anc-and-the-struggle/
- ↑ https://ddp.org.za/blog/youth-participation-in-democratic-processes-in-south-africa-post-2024-elections