Isimo sikaMose
UMoses Sithole (owazalwa ngo-17 November 1964) ungumbulali obulale kakhulu, umdlwenguli waseNingizimu Afrika owenza i-ABC Murders. Kukholelwa ukuthi ubizwa kanjalo ngoba baqala e-I-Atteridgeville, baqhubeka IBoksburg futhi baphothula ICleveland, emaphethelweni IGoli. Kodwa-ke, eminye imithombo eminingi ithi amadolobha ayengekho kulokhu kulandelana, kunalokho aqala eCleveland, aqhubeke eBoksburg futhi aqede e-Atteridgeville. Lokhu akuzange kuphikiswe noma kuqinisekiswe.
Umnumzane Sithole wabulala okungenani abesifazane abanga mashumi amathathu nesikhomdisa nomntwana oyedwa phakathi kuka-16 July 1994 no-6 November 1995. USithole wagwetshwa iminyaka engu-2,410 ejele futhi njengamanje uboshiwe eMangaung Correctional Centre e-Bloemfontein.
Ukuphila kwasebuntwaneni
[hlela | Hlela umthombo]UMoses Sithole wazalwa ngo-17 November 1964 e-Vosloorus, idolobhana eliseduze ne-Alberton, eTransvaal Province (manje eyiGauteng). Lapho eneminyaka emihlanu ubudala, uyise washona futhi unina wamshiya nomndeni wakhe.[1] USithole nezingane zakubo bachitha iminyaka emithathu belandelana kwikhaya lezintandane, lapho kamuva athi baphathwa kabi khona. Ngokulandisa kwakhe, uSithole waboshwa ngokudlwengula esemusha futhi wachitha iminyaka eyisikhombisa ejele.[1] Kamuva kwasolwa ukuthi ukuboshwa kwakhe kwamenza umbulali. Wachaza ubugebengu bakhe ngokuthi abesifazane ababulele bonke bamkhumbuza ngabesifazane ababemangalele ngamanga ngokudlwengula eminyakeni edlule.[1]
Ukubulala
[hlela | Hlela umthombo]USithole wayebonakala eyindoda enesizotha kulabo ababemzungazile. Ngesikhathi ubugebengu bakhe ekwenza wayephethe inhlangano eyi-shell, i-Youth Against Human Abuse, ebonakala njengomuntu ozimisele ekuqedeni Ukuhlukunyezwa kwezingane. Ngemva kokubulala e-Atteridgeville, eduze kwasePitoli, uSithole wathuthela endaweni yaseBoksburg futhi ekugcineni eCleveland. Ngo-1995, wayesebulale izisulu ezingaphezulu kwamashumi amathathu, okwabangela ukusaba ezweni lonke. Kwezinye izimo, kamuva wayezoshaya ucingo emindenini yezisulu ngaphandle kwesizathu esicacile ngaphandle kokuzihlambalaza. Ngesinye isikhathi, Umongameli UNelson Mandela wavakashela iBoksburg uqobo ukucela usizo lomphakathi ekubambeni umbulali.[1]
Iningi lezisulu zakhe lalikhulunywa ngezikhundla ze-ersatch charity ye-Sithole. USithole wayebahambisa emasimini akude, lapho ayebashaya khona, abedlwengule futhi ababulale. Ngokuvamile babeklinywa ngezingubo zabo zangaphansi. Wake walimala ekhanda endodaneni eneminyaka emibili ubudala yezinye zisulu zakhe futhi wamshiya ukuba afe ngenxa yokuchayeka.[1]
Ukubanjwa
[hlela | Hlela umthombo]Ngo Ncwaba 1995, uSithole wabanjwa wakhonjwa ngesinye isisulu sakhe kodwa wanyamalala ngokushesha ngemuva kokuba abaphenyi be-I-SAPS bathole imininingwane yokudlwengula kwakhe kwangaphambili. Ngo Mfumfu 1995, uSithole waxhumana nentatheli yaseNingizimu Afrika uTamsen de Beer futhi waziveza njengombulali ofunwayo.[1] Phakathi nengxoxo yocingo noDe Beer, wathi ukubulala kwenziwa ukuze aziphindiselele ngokuboshwa kwakhe okungenabulungiswa futhi kwabulala izisulu ezingu-76, eziphindwe kabili kunalezo ezibikiwe. Ekugcineni, ukufakazela ukuthi ungubani, uSithole wanikeza iziqondiso zokuthi esinye sezidumbu sasishiywe kuphi.[1] Iziphathimandla zendawo kamuva zavala iSithole IGoli, zadubula umsolwa lapho ehlasela iphoyisa ngesikela. USithole wayiswa esibhedlela, lapho atholakala khona ukuthi une-HIV futhi watholakala ene-TB.[1]