Jump to content

Jonas Sibanyoni

Kubuya ku Wikipedia
Jonas Sibanyoni
Member of the National Assembly
Constituency Gauteng
Ukwazisa
Ubezalwa Jonas Ben Sibanyoni
(1952-08-14) 14 ngoNcwaba 1952 (Iminyaka 73)
Citizenship South Africa
Iqembu African National Congress
Alma mater University of Zululand

UJonas Ben Sibanyoni (owazalwa mhla zili-14 kuAgasti we-1952) ungummeli waseNingizimu Afrika kanye nosombusazwe osebenze njengelungu lesikhashana leKhomishini Yamalungelo Abantu yaseNingizimu Afrika kusukela ngoJanuwari wezi-2017. Ngaphambi kwalokho, wayemele iqembu le- African National Congress (ANC) ePhalamende Likazwelonke kusukela ngowe-2004 kuya kowezi-2014, ngaphandle kokuphumula isikhashana maphakathi nowezi-2009.

Impilo yakhe kanye nomsebenzi wezomthetho

[hlela | Hlela umthombo]

Wazalwa mhla zili-14 kuAgasti we-1952, USibinyoni waqala umsebenzi wakhe wezomthetho ngowe-1974 njengomabhalane nomhumushi eNkantolo yeMantshi yaseWitbank . Waqeda iziqu ze-BProc eNyuvesi yaseZululand ngowe-1981 futhi wamukelwa njengommeli mhla zili-10 kuJulayi we-1984. Okwesikhashana, wasebenza njengommemezeli womsakazo, umdidiyeli, kanye no -DJ kusukela ngowe-1982 kuya kowe-1984. Waqala ukusebenza kwakhe kwezomthetho eBronkhorstspruit ngowe-1985. Ngaphezu kwalokho, kusukela ngowe-1993 kuya kowe-1995, wafundisa abafundi bezomthetho eVista University eMamelodi, lapho ayengumqondisi wohiko losizo lwezomthetho . [1]

Ngowe-1995, uSibanyoni waqokwa njengomphathi wezabasebenzi ku- Reconstruction and Development Programme Project, esehhovisi likaMongameli ngaphansi kukaMongameli uNelson Mandela noNgqongqoshe uJay Naidoo . Ngonyaka olandelayo, waba ingxenye yesikhungo esibizwa iNational Institute for Public Interest Law and Research, lapho ayengumxhumanisi kazwelonke wohleloxhumano lamahhovisi ezeluleko zesikhungo. Kusukela ngowe-1998 kuya kowezi-2001, wayeyilungu le-Amnesty Committee ye- Truth and Reconciliation Commission .

Umsebenzi wakhe esishayamthetho: 2004–2014

[hlela | Hlela umthombo]

USibinyoni waba ingxenye yePhalamende ngasekupheleni kwePhalamende lesibili lentando yeningi ngoFebhuwari wezi-2004. Okhethweni olujwayelekile lwalowo nyaka, wakhethwa isikhathi esigcwele ePhalamende Likazwelonke, wabekwa endaweni yesibili ohlwini lweqembu eMpumalanga . Ngo-Agasti wezi-2008, kulandela uphenyo oluvela esikhalweni selungu lePhalamende eliphikisayo uWillem Doman, uMvikeli Womphakathi, uLawrence Mushwana, wancoma ukuthi uSomlomo wePhalamende Likazwelonke athathe isinyathelo ngokumelene noSibanyoni ngesisekelo sokuthi uthole umnikelo ongekho emthethweni nongajwayelekile wemali engama- R25,856 ezikhulwini zikaMasipala Wendawo waseKungwini . USibinyoni wayecele umnikelo ukuze axhase ukuqaliswa kwehhovisi lakhe lephalamende le-ANC ngaphandle kwePitoli .

Okhethweni oluzayo ngowezi-2009, uSibanyoni akazange aphinde akhethwe, kodwa wabuyela ngokushesha ehlandleni lesishayamthetho, mhla zingama-23 kuNhlangulana wezi-2009, ukuzogcwalisa isihlalo kunguyazana yaseGauteng eyayishiywe ngaphandle ngu -Oupa Monareng . Wayeyilungu leKomidi Lezobulungiswa Nokuthuthukiswa Komthethosisekelo .

IKhomishini Yamalungelo Abantu: 2017–manje

[hlela | Hlela umthombo]

USibinyoni wamela ukukhethwa kabusha ePhalamende okhethweni lukazwelonke lwangowezi-2014 kodwa akazange ahlabane ngesihlalo. Ngemva kokushiya iPhalamende, waba waba ogaxele ukungena esikhundleni sikaPansy Tlakula kwiKhomishini Yokhetho yaseNingizimu Afrika ngowezi-2014 kanye nokuthatha izintambo kuThuli Madonsela njengoMvikeli Womphakathi ngowezi-2016. Kodwa-ke, esikhundleni salokho, kamuva ngowezi-2016, iPhalamende Likazwelonke lamncoma ukuthi aqokwe kwiKhomishini Yamalungelo Abantu yaseNingizimu Afrika. Ukuqokwa kwakhe njengokhomishana wesikhashana kwamiswa ngokusemthethweni nguMongameli uJacob Zuma futhi kwaqala ukusebenza mhla zi-3 kuJanuwari wezi-2017 isikhathi esiyiminyaka eyisikhombisa.

Amaphatho

[hlela | Hlela umthombo]
  1. Cite error: Invalid <ref> tag; no text was provided for refs named ":1".