Khabzela: The Life And Times Of A South African

Mayelana Wikipedia
Khabzela: The Life And Times Of A South African
File:Khabzela cover.jpg

UKhabzela: The Life And Times Of A South African yincwadi yango-2005 biography eyabhalwa ngumbali uLiz McGregor ngomfana(owaziwa njengo "Khabzela"), owabulawa yingculazi . [1]

UKhabzela ubedume kakhulu kubalaleli beYfm, isiteshi somsakazo sentsha eGauteng . [2]

Amazwibela[hlela | Hlela umthombo]

Incwadi ilandisa ngendlela umbhali, uLiz McGregor, abuzwa ngayo ngenkathi esebenza njengentatheli ezimele yephephabhuku i-Poz ukuthi abhale indaba ngosaziwayo abamnyama abatheleleke nge- HIV.Ngenkathi uKhabzela ememezela emsakazweni ngo-Ephreli 2003 ukuthi uthelelekile, wabonakala enza isihloko esihle.UMcGregor uxoxisane naye, wabhalela uPoz indaba, wabe eqhubeka nokubhala i-biography ngoba, njengoba ebeka, le ndaba "yangena ngaphansi kwesikhumba sami". [3]

UMcGregor ulandisa ukuthi uKhabzela waduma kanjani eNingizimu Afrika ngemuva kobandlululo, ethokozela udumo kanye nengcebo futhi ephila impilo yobudlova nokuziphatha okuxekethile. [4]Ngemuva kokutheleleka ngegciwane lesandulela ngculaza, uKhabzela waqale wathatha imishanguzo yokuthithibalisa igciwane lesandulela ngculaza kodwa-ke, ehlaselwe "isinqe sabaphulukisi bokholo nabakhipha imishanguzo yemilingo", wancengwa ukuthi ayeke imishanguzo yakhe kodwa asebenzise amakhambi owaka. [5]UKhabzela ushone ngoJanuwari 2004. [6]

Ngasekupheleni kwencwadi, uMcGregor ufaka phakathi amarekhodi ezempilo achaza izinsuku zokugcina zikaKhabzela.UShula Marks ubiza laba "ngokuqinile nangokuthusayo". [7]

Ukwamukelwa okubucayi[hlela | Hlela umthombo]

KuShula Marks, i-biography ikhombisa ukuthi ukungaqondakali ekwelashweni kwengculazi kwakungeyona nje imiphumela yemiyalo engabazisayo kahulumeni kaThabo Mbeki, kodwa futhi kwakususelwa ezimweni zokugxila emphakathini obanzi waseNingizimu Afrika. [8]

UMaurice Taonezvi Vambe no-Anthony Chennells babhala ukuthi uKhabzela uphakamisa imibuzo ethokozisayo mayelana nomngcele ophakathi kwe-biography kanye ne-autobiography, ngoba awuchazi nje kuphela impilo yesihloko kepha uphinde ulandise okwenzeka kumbhali ngokuhlangana naye. [9]

UNogwaja Shadrack Zulu ubhala ukuthi ngale kokulandisa okungaphezulu kwe-biography, le ncwadi ihlola ipolitiki ezungeze ingculazi ngeminyaka yama-1990 eNingizimu Afrika futhi iphakamisa imibuzo ngemiphumela yokwenqatshwa yingculaza ngaleso sikhathi. [10] UZulu ubheka ukuthi umlando ubheka ingculazi ikakhulukazi njengengqinamba yezokwelapha futhi usebenza njengokuhlaziya ikhambi "lase-Afrika" elikhohlisayo lapho amakhambi angasebenzi – njengezambane lase- Afrika – bathathwa yiziphathimandla zikahulumeni njengendlela yokwelashwa esebenzayo. [11]

UJonny Steinberg ubona le ncwadi "njengeyophenyo" futhi ubhala ukuthi "ibeka obala okungenzeka ukuthi kuyisici esibuhlungu kakhulu kubhubhane [lwengculaza]" – ukuthi noma ngabe lolu daba kukhulunywa ngalo ngokusobala, yinto iNingizimu Afrika ehlulekile ukuzibandakanya nayo ngempumelelo. [12]

UGavin Steingo ubhala ukuthi uMcGregor akaqondi ukuthi kungani uKhabzela enza inkambo eyagcina ngokufa kwakhe, futhi uthola izincazelo zakhe – ukuthi wayefisa ukuzimela noma wayefuna ukugcina ukunakwa okungeziwe okwakulethwa ukugula kwakhe – akukholakali. [13]

Bhekafuthi[hlela | Hlela umthombo]

Amanothi[hlela | Hlela umthombo]

  1. Zulu 2009, p. 53. For "bestselling" see Steinberg 2011.
  2. Marks 2007, p. 865.
  3. Zulu 2009, p. 54. For the date of Khabzela's radio announcement see Marks 2007, p. 866.
  4. Zulu 2009, p. 55.
  5. Marks 2007, p. 866.
  6. Zulu 2009, p. 61.
  7. Marks 2007, p. 868.
  8. Marks 2007, p. 865.
  9. Vambe & Chennell 2009, p. 3.
  10. Zulu 2009, p. 54.
  11. Zulu 2009, p. 60.
  12. Steinberg 2011.
  13. Steingo 2011, p. 359.