Sibusiso Ndebele

Mayelana Wikipedia

USibusiso Joel "S'bu" Ndebele (owazalwa ngomhlaka 17 Okthoba 1948) wayenguNgqongqoshe Wezokuhlunyeleliswa Kwezimilo owasebenza kusukela ngonyaka wezi-2012 kuya kowezi-2014. [1]Ube eseKomitini Eliphezulu Likazwelonke (i-NEC) le- African National Congress (ANC) kusukela ngo-1997, futhi waba nguSihlalo Wesifundazwe we-ANC kusukela ngonyaka we-1998 kuya kowe-2008. [2]

Kusukela ngo-1994 kuya ku-2004 yena waba UNgqongqoshe wezokuThutha kuhulumeni waKwaZulu-Natali isifundazwe.Kusukela ngo-2004 kuya ku-2009 wayenguNdunankulu wesifundazwe saseNingizimu Afrika saKwaZulu-Natali. Kusukela ngo-2009 kuya ku-2012 wayenguNgqongqoshe wezokuThutha kuzwelonke. [3]

Izifundo[hlela | Hlela umthombo]

Uma elapho, wayeya esikoleni samabanga aphansi e- Makhaseneni, eduze eMelmoth,futhi umatric osuka eShowe Teachers 'Ukuqeqesha kanye High School eShowe .

Wathola iziqu zesayensi yomtapo wolwazi e- University of Zululand ngo-1972, wenza iziqu zeBachelor of Arts kwi-International Politics ne-African Politics e-University of South Africa ngo-1983, kanti wenza iziqu ze-honors kwi-Development Administration nePolitiki ngo-1985. [2]

Ipolitiki yokuqala[hlela | Hlela umthombo]

Wayengunobhala wezokwazisa weSouth African Students Organisation e-University of Zululand (1972).Ngokushesha ngemuva kwalokho, ngo-1974, wajoyina i-African National Congress ngomshoshaphansi waya ekudingisweni eSwazini .Waboshelwa imisebenzi ye-ANC ngoMeyi 1976 wagwetshwa iminyaka eyishumi eRobben Island ngoJuni 1977. [2]

Ukugxekwa[hlela | Hlela umthombo]

Dec 2015 - Durban - Lowo owayenguNgqongqoshe wezokuThutha uS'bu Ndebele usevele enkantolo yaseThekwini ngamacala okukhwabanisa, inkohlakalo nokukhwabanisa imali. UNdebele uqokwe njengommangalelwa wokuqala ecaleni lokukhwabanisa, ukukhwabanisa nokushushumbisa imali.

Usolwa ngokwamukela imali engaphezu kuka-R10m ukuze ahlomule ngqo. UNdebele kuthiwa wayemukela le mali ngenhloso yokwenza lula amathenda abiza ngaphezu kuka-R2bn. [4]

Muva nje ugxekwe kakhulu ngokunikeza umhlaba amahektha ayi-16 500 enkampanini ezinze eDubai iRuwaad Holdings ukwakha ipaki enkulu ebizwa nge 'Zulu World'. Lokhu kuzoholela ekususweni ngenkani kwemindeni ebalelwa ku-10 000 emndenini waseMacambini. Umphakathi othintekile ufunge wagomela ukuthi uzokumelana nokukhishwa kwalaba bantu futhi usola uNdebele ngokuthi "ubadayisela" kuhlobo olusha lobukoloniyali. " [5] Ngomhlaka 4 Disemba 2008, umphakathi waseMacambini wavimba umgwaqo onguthelawayeka u-N2 no-R102 ukukhalaza ngokungaphendulwa kukaS'bu Ndebele kwimemorandamu yabo eyanikezwa kwimashi edlule.

Ngomhlaka 16 Meyi 2009, ngemuva nje kokwamukela isikhundla sikaNgqongqoshe Wezokuthutha, uNdebele wathola u-R1,1-million iMercedes Benz S500 eqenjini lakwaVukuzakhe 'losonkontileka abasafufusa', ababethole izinkontileka ezibiza ngaphezu kuka-R400-million kulo Mnyango. Amaqembu aphikisayo athe lesi sipho kungaba ukushayisana kwezintshisekelo nokuthi iMercedes kumele ibuyiswe. UNdebele uchaze ukuthi wasithola lesi sipho engaziswanga, isikhathi eside kade eyekile ukuba nguNgqongqoshe wezokuThutha, futhi uyaphika ukuthi kukhona ukungqubuzana kwezinjongo. [6]

Imigwaqo ekhokhelwayo[hlela | Hlela umthombo]

Ayikho imali eyanele ukulungisa imigwaqo, ngakho-ke kuzodingeka ukuthi kwakhiwe amanye ama-toll gates emigwaqweni kazwelonke, kusho uNgqongqoshe wezokuThutha uSbu Ndebele embikweni wangoLwesine. Bangaphezu kuka-4 100 Amakhilomitha emigwaqo - noma amaphesenti angama-32 oxhumano lwemigwaqo kuzwelonke - asesimweni esibi kangangoba anempilo "yesakhiwo" yeminyaka emihlanu esele.

Kungabiza ngaphezu kuka-R35-billion ukulungisa le migwaqo ngaphambi kuka-2014, kusho uNdebele ePhalamende, ngokusho kwephephandaba iBeeld. Kodwa umnyango wakhe uno-R16,8-billion kuphela ongakwenza ukwenza lokhu. [7]

Izinsolo Zenkohlakalo Zomnyango[hlela | Hlela umthombo]

Uhulumeni waseNorth West uthe ngoLwesithathu uhlaselwe yihlazo elenza izigidi zamarandi elihlobene nemisebenzi yamigwaqo okungenzeka ukuthi yaklonyeliswa ngendlela engafanele nangokukhwabanisa.

"Ngingakuqinisekisa ukuthi inqwaba yezinkontileka ezikhishwe umnyango zemiklamo eminingana esifundazweni kungenzeka ukuthi zanikezwa ngendlela engafanele futhi enobuqola," kusho uNgqongqoshe wezokuThutha uMahlakeng Mahlakeng esitatimendeni.

Uthe kulinganiselwa ukuthi ingaphezulu kuka-R1.5 billion imali eyabelwe amaphrojekthi emigwaqo eminyakeni emithathu ezayo - uhlaka lokusetshenziswa kwemali yesikhathi esimaphakathi - osekuvele kwenziwe.

Ezinyangeni ezintathu zonyaka wezimali, 2009/10, uphiko lwezemigwaqo selusebenzise lonke isabelozimali salo, kusho yena. Isabelo saso sonyaka sasingama-R525 million.

Uthe lolu lwazi luqhamuke ocwaningweni olwenziwe ngabakwa-PriceWaterhouseCoopers. Uhulumeni wayezibophezele ekubuyiseni imali.

Eminye imininingwane izokhishwa uma uhulumeni esezisusile izingqinamba ezisemthethweni zokwenza lokho.

Izinkontileka ezibalelwa ezigidini zamarandi bezikhishwe ngumnyango "ngaphandle kokulandela inqubo njengoba kuchazwe yiPublic Finance Management Act (PMFA)".

Uhulumeni uzonikeza lo mbiko wokucwaningwa kwamabhuku ophikweni lwamaphoyisa ophiko loKlebe nophiko Lokudliwa Kwempahla ukuze luphenye. - isikweletu Sapa [8]

Izinkomba[hlela | Hlela umthombo]

  1. "Changes to National Executive and South African Police Service" (Press release). Government of South Africa. Archived from the original on 23 June 2012. https://web.archive.org/web/20120623115059/http://www.info.gov.za/speech/DynamicAction?pageid=461&sid=28277&tid=72299. Retrieved 12 June 2012. 
  2. 2.0 2.1 2.2 "Meeting the new Minister of Transport, Minister Ndebele", roadsafety.co.za, 12 May 2009.
  3. "S.Africa's Zuma makes sweeping changes to cabinet" Archived 2009-05-23 at the Wayback Machine., AFP, 10 May 2009.
  4. http://www.news24.com/SouthAfrica/News/sbu-ndebele-arrested-for-corruption-20151215
  5. "Archive copy". Archived from the original on 2008-12-23. Kulandwe ngomhlaka 2021-08-03.CS1 maint: Archived copy as title (link)
  6. "Minister of Transport statement, 18 May 2009". Archived from the original on 17 February 2012. Kulandwe ngomhlaka 3 August 2021.
  7. Credit SAPA
  8. Credit: SAPA