UGa-Molepo
| UGa-Molepo | |
|---|---|
| Capricorn |
uMolepo uMuzi o ku Masipala Wesigodi saseCapricorn kanye no Masipala Wendawo wasePolokwane esifundazweni saseLimpopo eNingizimu Afrika. uMolepo yakhiwa imizana noma izigodi engaba ngamashumi amathathu (30).
Igama
[hlela | Hlela umthombo]Igama uMolepo usho indawo noma isikhathi sokuthula ngolimi lwaseNingizimu Afrika lwe-iSiSuthu saseNyakatho (ISesotho Sa Leboa), olukhulunywa iningi lezakhamuzi zakwa-Molepo.
Umlando
[hlela | Hlela umthombo]Abantu bakwaMolepo bavela kumaKalanga (Bakgalaka), naBatloung (AbeSotho) kanye nabwaTswana, ngemuva kokuhlukaniswa nabantu bakwa Makgoba.
Ngokomlando, abwakwa Molepo bathutha besuka I-Tzaneen baya kulendaweni abahlala kuyo manje eBoshega. Ngaleso sikhathi, le ndawo yayingaphansi kokulawulwa isizwe saseBashega ngokwaso esasibuswa nguMoshoeshoe. Inkosi yaziwa ngokuthi I-Mphafudi, iNkosi yeMvula.

Inkosi yazo zonke izindlovu wayeyindodana kaMmathata Lesetja laka Molepo. Umfowabo omdala iNkosi Mamphoko Makgoba kanti omncane ngu-Mathabatha Kapi. UMphafudi wayenezingane eziyisishiyagalolunye. Eyodwa eyayibizwa ngokuthi uModikana ayeyithole komunye umkakhe owayengabuyi emndenini wasebukhosini. Khona-ke waba nezingane eziyisishiyagalombili no-NoMntwana kaTjale owayevela emndenini wasebukhosini. UPhafola wayenenye indodana ebizwa ngokuthi uMmathata, wathola igama likagogo wakhe njengefa, ungowesithathu futhi uyindodana yokuqala ka-mwana tjale. Khona-ke uMmathata washada noNgwatladi kgoshi yah mosadi indodakazi kaKgoshi ikhumbula ukuthi ubukhosi babudinga ukushada nobukhosi, uMmathat wabe eseba nezingane ezine noNgwatlad indodana yabo kwakuyi-modikana kodwa washona ezinsukwini zakhe zokuqala esikoleni esiphakeme. UModikana wayeyindodana eyizibulo, wayenabodadewabo abathathu uMogotladi, uShanamohuba noMmapitsi Indlu yasebukhosini eyi-kgoro ya molepo wa thaba, yanquma ukuthatha izinto kancane kancane njengoba kwakulungiselela ukunquma ukuthi ubani ongabaholela. Yilapho-ke lapho i-setlakalane yathatha khona isikhundla se-moswaredi njengoba i-molepo wa thaba yayimatasa ilungisa izinto zayo njenge-kgoro. Akukafaneli kube ukudideka ngalo muntu ongokomlando okukhulunywe ngaye kulesi sihloko ungenzi iphutha ngalokhu. Inkosi efanele ye-ga molepo ivela ku-molepo wa thaba. Ngaka Motimele wasebenza ngesandla ne-molépo wa thaba (lebollo) futhi u-Matshozi wayengomunye wabo. Ukwaziswa okushiywe ngaphandle kwalesi sizwe ngisho noma abanye babebazi ngegama le baepo abantu ababesebenza ngensimbi ababetha igolide, futhi bahlotshaniswa ne-vhanghanghanghanghu ne-vhamumatapdi enkulu eyawa, u-Mutshuyayayayazi u-Mantshu u-Motshu u-matshuhuzi u-m u-Metshu-Matshu-Mutshi u-Mashzi u-Shay u-Mazhu u-Shanghanghangha u-Majl' u-Machwe u-Mashi u-Mathl' uyahyahl' uhulumeni u-Mahle u-Madhesi u-Madzi u-Great u-Maw u-Make u-Mavesi u-m' u-mphase u-Mehle u-m yi-Mash wa-Mash u-Mapach u-Makhle u-Shu-Mash
Ukuma Kwezwe
[hlela | Hlela umthombo]IGa-Molepo izungezwe izintaba ezinkulu zaseLebopo, futhi igeleza imifula eminingana: iMphogodiba, iHlabashane, iMokgotla neMmamatebele.
Inkolo
[hlela | Hlela umthombo]Nakuba iningi labantu baseGa Molepo likholelwa enkolweni yesiko lase-Afrika, ubuholi bedolobha bebelokhu buvulekele abantu abavela ezinkolweni ezahlukahlukene ikakhulukazi iSonto LobuKristu LaseZiyoni elivelele nesonto elinabalandeli abaningi. Ngaphandle kokwamukela ukufika kwezithunywa zevangeli ISonto LamaRoma Katolika, ezahlala eSubiaco Mission eGa Rampheri, ubuholi beGa Molepo bebelokhu bexhumana nezithunywa zevishini kusukela eMbusweni waseLesotho ekuqaleni kuka-1873.
Isonto lamaDashi eliguqukile nalo lasungula isiteshi sezithunywa zevangeli edolobhaneni laseBethel, futhi izakhamuzi zomphakathi zingamalungu esonto.
Kukhona namasonto amathathu amaPentekoste aqinile eGa Molepo, isonto leBhayibheli le-Strong tower elasungulwa nguBishop Phologa James Makgatho waseDihlopaneng village, ama-Assemblies of Christ, asungulwa futhi asungulwa ngu-Bishop EM Molepo, kanye nama-Assembly of God, asungilwe eLaastehoop ngaphansi kobuholi bukaPastor Nyatlo.
Izindawo eziheha izivakashi
[hlela | Hlela umthombo]Iyikhaya lesonto elikhulu kunawo wonke leZion Christian Church (ZCC) eliseceleni kwelinye lamadolobhana abizwa ngokuthi iBoyne, elinye lamadolobhaneni yiGa-Rampheri lapho kukhona idamu laseMolepo eMfuleni iMphogodiba. Edamini laseMolepo, izakhamuzi zonyaka ngamunye zibuthana ukuze zigubhe imikhosi ngokuzijabulisa okuningi, ama-DJ adlala futhi ajabulise izixuku.
Izakhamuzi ezivelele
[hlela | Hlela umthombo]- UJohn Mpe, umphathi-dolobha okhona Umasipala wesigodi saseCapricorn kanye nomasipala wendawo wasePolokwane.
- UPhas Mpewane, umlobi we-Welcome to Our I-Hillbrow, inoveli ekhuluma ngezindaba ze-I-xenophobia, i-AIDS, isiko, kanye nesimo sedolobha sangaphakathi endaweni yaseHillbrow yaseGoli yaNgemva kobandlululo. UMpe futhi wayenguthisha wezincwadi zase-Afrika e-I-University of the Witwatersrand.
- U-Hoseah Kgadimonyane Tjale, Wayengumgijimi we-Comrade marathon owahlanganyela emincintiswaneni eminingana futhi unezindondo zegolide, isiliva ne-bronze, uvela eGa Mogano, ngaphansi kukaKgoshi Mogano, uBobirwa, Totomeng. Wanqoba i-Two Oceans Marathon, i-ultra-Marathon (56 km), ngo-1980. Wafika wesibili ku-Comrades Marathon, i-ultra-Marathon (90 km), ngo-1985 nango-1990 futhi wafika wesithathu ngo-1986 nango-1987. Wabamba iqhaza emncintiswaneni we-ultra-marathon waseLondon kuya eBrighton (56 Miles), awina ngo-1985.
- Owayengumongameli we-Athletics South Africa (ASA) uLeonard Chuene uvela eGa Mmakata.