UHamu kaNzibe
UHamu kaNzibe (c. 1834-1887) wayeyinduna yamaZulu, umfowabo ngomzali oyedwa futhi imbangi enkulu yenkosi uCetshwayo.
Umbango phakathi kwamadodana enkosi yamaZulu uMpande wawudlangile, ngisho nangesikhathi sokuphila kwakhe; waphila kwaze kwaba ngowe-1872. Nakuba uHamu ayeyindodana endala kaMpande, wayengathandwa uyise, futhi owayezothatha isihlalo kwakuzonqunywa indlovukazi eyayizoqokwa njengoNdlunkulu kaMpande.[1] UMpande waqale wathanda uMthonga, wabe eselungiselela uMbuyazi ukuba athathe isihlalo kuye, kodwa ekugcineni wabona ukuthi uCetshwayo ofanelwe isihlalo. Lo mbango waholela eMpini yaseNdondakusuka ngowe-1856 nasekufeni kukaMbuyazi, namanye amadodana kaMpande. Ngalesi sikhathi, uma kungakabiphi, uCetshwayo waba yinkosi de facto, yize iNkosi uMpande yaqhubeka nemisebenzi yomkhosi.
Khona-ke indodana kaMpande uMtonga yaziqinisa, kodwa wayizwa intukuthelo kaCetshwayo. Ngo-1861 ngemuva kokuba uCetshwayo eyale ukufa kwabafowabo ngomzali oyedwa, amadodana omkaMpande othandwayo uNomantshali; u-Umtonga wathatha isinyathelo futhi wabalekela enyakatho-ntshonalanga yeZululand, ngaphansi kwezivumelwano zika-1852 no-1854 ezenziwa nguMpande, eyayihlala Amabhunu, ayewazi Isifunda sase-Utrecht. UCetshwayo wanikeza amaBhunu ingxenye eyengeziwe yendawo emngceleni uma benikela ngomfowabo, kodwa benza kanjalo ngaphansi kombandela wokuthi uCetshwayo wayengeke ambulale. UMpande wasayina isitifiketi sokwenza izwe libe ngamaBhunu. Umngcele oseningizimu waleyo ngxenye wawusuka eRorke's Drift eMfuleni iBuffalo uye endaweni yasePongola. I-cairn yasungulwa ngo-1864 ihlukanisa umngcele omusha, kodwa lapho ngo-1865 u-Umtonga ephinda ebaleka eZululand eya eNatal, eCetywayo, ebona ukuthi ulahlekelwe yingxenye yakhe yokuhweba (ngoba wayesaba ukuthi i-Umtona ingasetshenziselwa ukumthatha indawo njengoba uMpande ayesetshenziselwe ukuthatha indawo kaDingane), kwabangela ukuthi i-cairn isuswe. Lokhu kwaba "iZwe Eliphikisanayo" elaholela ngokwengxenye eMpini Yama-Anglo-Zulu.
Ngaphansi komthetho wokulandelana kwamaZulu (ukuvuza), uHamu wayeseKosi (inKosi) yabantu baseNzetsheni, ababehlala enyakatho-ntshonalanga yeZululand, kuhlanganise nangaphambili "eZweni Eliphikisanayo".[2] Njengomdala wayithole njengefa kumalume wakhe uNzibe, indodana endala ISenzangakhona. Wagcina inqaba yakhe eKwaMfemfe.[3]
Phakathi Impi Yombango Yesibili YamaZulu uHamu walwa noCetshwayo. Wahlala eyilungu lomkhandlu wasebukhosini wamaZulu (IBandla) kwaze kwaba ngu-1879. Ngasekupheleni kuka-1878, uHamu wavula izingxoxo namaBrithani enethemba lokuthola ukusekelwa kwawo ngokuthatha kwakhe isihlalo sobukhosi samaZulu. NgoMashi 1879, wajoyina amabutho ka-U-Evelyn Wood I-Kambula.[2] Ekuziphindiseleni, uCetshwayo kamuva wathumela ibutho lezempi ukubhubhisa amadolobhana nezinkomo zaseNenetsheni, ngaleyo ndlela wabeka isisekelo seMpi Yombango Yesithathu YamaZulu ka-1883-1884.
- Impi YaseHlobane
- ↑ . p. 190–199. Missing or empty
|title=(help) - 1 2 Laband, John (2009). "Ngenetsheni people". Ngenetsheni people. Lanham, Maryland: Scarecrow Press. p. 194. ISBN 978-0-8108-6078-0. Cite error: Invalid
<ref>tag; name "Laband-2009-194" defined multiple times with different content - ↑ Laband, John (2009). "Hamu kaNzibe". Hamu kaNzibe. Lanham, Maryland: Scarecrow Press. p. 109. ISBN 978-0-8108-6078-0.