UMfula iMsunduzi
Umfula uMsunduzi umfula osesifundazweni sakwa KwaZulu-Natal, e Ningizimu Afrika. Yaziwa nangegama layo isiNgisi, UMfula iDusi. Igama lokuqala, Msunduzi, yi-IsiZulu.
UMsunduzi ungumfudlana UMfula iMngeni.
Emngungundlovu
[hlela | Hlela umthombo]UMsunduzi udlula enkabeni yase umngungundlovu, inhloko-dolobha yesifundazwe saKwa-Zulu Natal. Ingxenye yomfula ngaphakathi kwedolobha iye yavalwa ngamadamu, futhi isetshenziselwa ukugibela izikebhe nokuzivocavoca. Le ngxenye, eyaziwa ngokuthi i-Camp's Drift, iphinde yahlongozwa ukuba ithuthukiselwe ukuba indawo yezemidlalo kanye namahhovisi, kufaka phakathi inkundla yeze-Olympic.
Umasipala waseMsunduzi, lapho iPietermaritzburg ivela khona, uthola igama layo emfuleni.
I-Dusi Canoe Marathon
[hlela | Hlela umthombo]IDusi Canoe Marathon ingumjaho waminyaka yonke wezikebhe osuka eMgungundlovu uphele eThekwini, oqala eMsunduzi, uphele eMngeni . Lo mjaho uheha abagwedli ababalelwa ku-2000, futhi uthola ukuvezwa kwabezindaba kuzwelonke eNingizimu Afrika. Umjaho waqala ngo-1951[1]. [2] : 1
Izinkinga zezinga lamanzi
[hlela | Hlela umthombo]Esifundeni saseMngungundlovu, kwesinye isikhathi umfula uqukatha inani lamagciwane i "E. coli" elifinyelela ku-50 000 ngama-ml angu-100. Lomphumela udala ukuba kube nesisindo esiphakeme kakhulu (64% walabo abaphenduliwe ocwaningweni olulodwa) sezinkinga zempilo kubagibeli bezikebhe abasebenzisa umfula. Lezi zihlanganisa isifo sohudo (esaziwa ngokuthi "izisu ze-Dusi"), kanye nezifo zamehlo nezindlebe, kanye nokusika ama-I-septic. Izinga eliphansi lamanzi kukholelwa ukuthi libangelwa amapayipi endle aseduze nomfula agcwala phakathi nezimvula ezinamandla, kanye nokulahlwa okungekho emthethweni. Lezi zingozi zempilo zisongela umjaho wezikebhe weminyaka yonke. Izinga lamanzi omfula uMsunduzi alincomeki kumbe alikho lihle futhi lingadala izinsongo kwezempilo kulabo lingaba usongo olukhulu empilweni kulabo ababhekana namanzi awo.
I-NGO, i-Duzi-Umgeni Conservation Trust (DUCT), isungulelwe ukuxhumanisa amaphrojekthi ahloselwe ukuthuthukisa izinga lamanzi, nokulondoloza izifunda ezizungeze umfula. (I-DUCT yayinesibopho sezibalo eziphawulwe ngenhla). Ngemuva kokugqugquzela i-DUCT, uMasipala Wesigodi saseMsunduzi uqale uhlelo lwezigidi ezilishumingu zamarandi (inkence yese-Nigizimu Africa) lokulungisa nokuthuthukisa uhlelo lokukhuculula izidlela zendle ngonyaka wezi-2016. I-DUCT iphinde ihlolisise amanethi emfucuza njengendlela yokubamba nokususa imfucuza elahliwe ngokungemthetho.
Izikhombo
[hlela | Hlela umthombo]- ↑ https://archive.org/details/sim_south-african-panorama_1975-04_20_4
- ↑ de Villiers, Hugo (April 1975). Internet Archive. "Duzi Marathon" (in English). Panorama (Information Service of South Africa) 20 (4). https://archive.org/details/sim_south-african-panorama_1975-04_20_4.