Ukukhubazeka kokufunda
Ukukhubazeka kokufunda yisimo lapho umuntu ebonisa ubunzima bokufunda . Izibonelo zokukhubazeka kokufunda zifaka ukuthuthuka bobunzima kokufunda nokubhala ne-allexia (i-dyslexia etholakalayo).
Incazelo
[hlela | Hlela umthombo]I- National Institute of Neurological Disorders and Stroke ichaza ukukhubazeka kokufunda noma i-dyslexia kanje: "I-Dyslexia iwuhlobo lokukhubazeka lokufunda olusekelwe ebuchosheni oluthikameza ngokuqondile ikhono lomuntu lokufunda . Laba bantu ngokuvamile bafunda emazingeni aphansi kakhulu kunalokho okulindelekile naphezu kokuba nokuhlakanipha okuvamile. Nakuba lesi sifo sihluka kumuntu nomuntu, izici ezivamile phakathi kwabantu abane-dyslexia yobunzima (i-dyslexia) iyinkinga evamile phakathi kwabantu abane-dyslexia enzima . kwemisindo), kanye nokusabela okusheshayo kokubukwayo nakwamazwi Kubantu abadala, i -dyslexia ivame ukwenzeka ngemva kokulimala kobuchopho noma esimweni sokuwohloka komqondo. Incazelo ye-NINDS ayihambisani nenqwaba yezifundo zesayensi eziphetha ngokuthi abukho ubufakazi obusikisela ukuthi i-dyslexia nokuhlakanipha kuhlobene. Incazelo ihambisana kakhulu nocwaningo lwanamuhla kanye nemodeli yokungafani ekhishweyo yokuxilongwa kwe-dyslexia: [1]
- I-Dyslexia iwubunzima bokufunda obuthinta ngokuyinhloko amakhono ahilelekile ekufundweni kwamagama okunembe nokushelelayo kanye nesipelingi.
- Izici zezimpawu ze-dyslexia ziwubunzima bokuqwashisa ngemisindo, inkumbulo yomlomo kanye nesivinini sokucubungula ngamazwi.
- I-Dyslexia yenzeka kulo lonke uhla lwamakhono obuhlakani.
- Kungcono kakhulu kucatshangwe njengokuqhubekayo, hhayi isigaba esihlukile, futhi awekho amaphuzu acacile anqunyiwe.
- Ubunzima obukhona bungase bubonakale ezicini zolimi, ukusebenzisana kwezimoto, ukubala kwengqondo, ukugxilisa ingqondo kanye nokuhlelwa komuntu siqu, kodwa lokhu akuzona, ngokwazo, izimpawu ze-dyslexia.
- Isibonakaliso esihle sobunzima nokuphikelela kobunzima be-dyslexic singatholwa ngokuhlola indlela umuntu asabela ngayo noma asabele ekungeneleleni okunesisekelo esihle.
Ukukhubazeka kokufunda
[hlela | Hlela umthombo]I-Dyslexia
[hlela | Hlela umthombo]I-Dyslexia iwukukhubazeka ekufundeni okuzibonakalisa njengobunzima bokuhlukanisa amagama nokufunda ngokushelelayo. Ukuqonda kungase kuthinteke ngenxa yobunzima bokwenza amakhodi, kodwa akusona isici esiyinhloko se-dyslexia. Ihlukanisiwe futhi ihlukile ebunzimeni bokufunda obubangelwa ezinye izimbangela, njengokungakwazi ukubona noma ukuzwa, noma imfundo empofu noma enganele yokufunda . [2] Kulinganiselwa ukuthi i-dyslexia ithinta phakathi kwe-5-17% yabantu. [3] I-Dyslexia ihlongozwe ukuba ibe nezinhlobo ezintathu ezingaphansi kwengqondo (okuzwayo, okubonakalyo, kanye nokunaka), nakuba izimo zomuntu ngamunye ze-dyslexia zichazwa kangcono ngokushiyeka okungaphansi kwe-neuropsychological kanye nokukhubazeka kokufunda okwenzeka ngokubambisana (isib. ukushoda kokunaka / ukuphazamiseka kwengqondo, ukukhubazeka kwezibalo, njll ). Nakuba kungekona ukukhubazeka kwengqondo, kubhekwa kokubili ukukhubazeka kokufunda kanye nokukhubazeka kokufundela ukuqonda. I-Dyslexia ne -IQ ayihlobene, njengoba ukufunda nokuqonda kukhula ngokuzimela kubantu abane-dyslexia. [4] "Izinkinga zezinzwa zingabangela ukulimala ekulawuleni imisipha yamehlo okungase kubangele i-diplopia."
I-hyperlexia
[hlela | Hlela umthombo]Izingane ezine-hyperlexic zibonakala ngekhono lokufunda amagama angaphezu kwalawo alindelwe uma kubhekwa iminyaka yazo nama-IQ. [5] I-Hyperlexia ingabhekwa njengokuqina lapho ikhono lokuqaphela igama lidlula kakhulu amazinga ekhono alindelekile. [6] Nokho, naphezu kwezinkinga ezimbalwa zokuqopha, ukuqonda akulungile. Amanye ama-hyperlexics nawo anenkinga yokuqonda inkulumo. [6] Iningi lezingane ezinehyperlexia zitholakala ku- autism spectrum . [6] Phakathi kwe-5-10% yezingane ze-autistic ziye zalinganiselwa ukuthi zine-hyperlexic. [7]
Ukulundiswa
[hlela | Hlela umthombo]Ukulungiswa kuhlanganisa yomibili imiyalelo efanele yokulungisa kanye namagumbi okufundela.
Bhekafuthi
[hlela | Hlela umthombo]Imithombo yolwazi
[hlela | Hlela umthombo]- ↑ Stanovich, K (Winter 1991). "Discrepancy Definitions of Reading Disability: Has Intelligence Led Us Astray?". Reading Research Quarterly 26 (1): 7–29. https://www.jstor.org/stable/747729?origin=crossref&seq=1
- ↑ Explaining the Differences Between the Dyslexic and the Garden-Variety Poor Reader: The Phonological-Core Variable-Difference Model. p. 590–604. https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/002221948802101003
- ↑ The development of reading impairment: A cognitive neuroscience model. p. 196–205. https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/mrdd.10080
- ↑ Uncoupling of Reading and IQ Over Time: Empirical Evidence for a Definition of Dyslexia. p. 93–101.
- ↑ Newman, Tina M.; Macomber, Donna; Naples, Adam J.; Babitz, Tammy; Volkmar, Fred; Grigorenko, Elena L. (5 April 2007). "Hyperlexia in Children with Autism Spectrum Disorders". Journal of Autism and Developmental Disorders 37 (4): 760–774. doi:10.1007/s10803-006-0206-y. PMID 17048093.
- 1 2 3 Grigorenko, Elena L.; Klin, Ami; Volkmar, Fred (November 2003). "Annotation: Hyperlexia: disability or superability?: Hyperlexia: disability or superability?". Journal of Child Psychology and Psychiatry 44 (8): 1079–1091. doi:10.1111/1469-7610.00193. PMID 14626452.
- ↑ Burd, Larry; Kerbeshian, Jacob (June 1985). "Hyperlexia and a Variant of Hypergraphia". Perceptual and Motor Skills 60 (3): 940–942. doi:10.2466/pms.1985.60.3.940. PMID 3927257.