Jump to content

User:WikiNingizumu/Ukhozi FM

Mayelana Wikipedia

Template:Infobox radio stationTemplate:SABCUkhozi FM (Radio Zulu) isiteshi somsakazo kazwelonke saseNingizimu Afrika esingaphansi kwenhlangano eyaziwa ngo kuthi i- South African Broadcasting Corporation (SABC). Lesi siteshi sizinze edolobheni laseThekwini, esifundazweni saKwaZulu Natal. Lesi siteshi nakuba sisakaza ngolimi lwesiZulu kepha sinakekela izidingo zomphakathi okhuluma isiZulu kanye nezinye izilima zabeNguni.[1] Lesi siteshi sasungulwa ngonyaka we-1960,[1] siyisiteshi somsakazo esikhulu kunazo zonke eNingizimu Afrika nase-Afrika (ngokubalwa kwabalaleli abasilalelayo).[2] Lesi siteshi sinelayisensi yokusakaza evela ku- Independent Communications Authority of South Africa (ICASA).[3]

Ukhozi ngesiZulu igama lohlobo oluthile lwenyoni.[4] Le nyoni ithathwa njengenkosi yezinyoni. Le nyoni indizela phezulu bese lukwazi ukuthi[5] lubone kude ngenxa yesakhiwo samehlo alo. Lesi siteshi sibizwa ngalenyoni ngenxa yamandla aso kanye nokubona kude.

Izindawo lapho kudonsa khona lo msakazo

[hlela | Hlela umthombo]
Izindawo Zokufinyelela Nezikhathi Zokuvamile
Isiteshi se-TX I-MHz I-Pol
I-Donnybrook 92,7 V
IThekwini 90,8 I-H/V
INyakatho yeDurban 92,5 V
I-Eshowe 93,4 V
IGlencoe 93,1 V
Idolobha laseGreytown 91,7 V
Umklami Wezitebhisi 91,0 H
UMfula iMooi 92,2 V
UNongoma 92,9 V
IPietermaritzburg 91,4 V
IPort Shepstone 91,3 V
I-Bluff 92,0 H
U-Ubombo 92,4 V
Ukudlwengula 91,2 V

Izilimi Zokusakaza

[hlela | Hlela umthombo]
  • IsiZulu

Isikhathi sokusakaza

[hlela | Hlela umthombo]
  • Lo msakazo usakaza ubusuku nemini.[7]

Abalaleli besiteshi

[hlela | Hlela umthombo]

Lesi siteshi somsakazo sinakekela abantu abasukela kwabancane kuya kwabadala.

Izibalo zezilaleli

[hlela | Hlela umthombo]
Ukulalelwa Okuqagulekayo[8]
Usuku Lwesikhombisa I-Ave. Ngo-Friver
Ngo-Mfumfu 2014 7 859 000 4 787 000
Ngo-Ncwaba 2014 7 616 000 4 585 000
Ngo-Nhlangulana 2014 7 623 000 4 671 000
Ngo-Lwezi 2013 7 711 000 4 705 000
Ngo-Ncwaba 2013 7 426 000 4 637 000
Ngo-Nhlangulana 2013 7 122 000 4 437 000
Ngo-Nhlaba 2013 7 132 000 4 450 000
Ngo-Nhlolanja 2013 7 031 000 4 336 000
Ngo-Zibandlela 2012 6 798 000 4 194 000
Ngo-Mfumfu 2012 6 889 000 4 217 000
Ngo-Ncwaba 2012 7 289 000 4 461 000
Ngo-Nhlangulana 2012 7 188 000 4 385 000

Kusukela ekuqaleni kwawo ukusaka lo msakazo wawusakaza imibiko yesikhathi sempi ngemizuzwana emincane isemoyeni, kuze kube kulesikhathi samanje lo msakazo usakaza njengesiteshi somsakazo sesibili esikhulu kunazo zonke emhlabeni, umlando wo-Ukhozi FM mude futhi muhle. Ukhozi FM lunomlando wokunikeza umsebenzi walo wokujabulisa, ukwazisa nokufundisa umphakathi. Lokhu kuhlanganisa ukuqoshwa kokuqala kwe-Ladysmith Black Mambazo ngo-1960 ezindlini zawo umsakazo eThekwini, ukukhuthaza i-Soul Brothers, i-Abafana BaseQhudeni, i-Mahlathini ne-MaHotela Queens ukubiza abambalwa. Lesi siteshi siye sasekela imikhosi eminingi yomculo kulo lonke izwe. Ukhozi FM isiteshi esikhuthaze umculo wendabuko (Maskandi) ngezinhlelo zaso ezazisakazwa nguMnu-Welcome Bhodloza Nzimande owake waba nguMqondisi weSiteshi ngaphambi kokuba athathe umhlalaphansi. Lesi siteshi siyaqhubeka ngochungechunge lwezinhlelo zalo ezisekelwe izindaba kanye nezinkulumo ezakhayo. Lesi siteshi sesikhulise abalaleli zaso zaba ngaphezu kwezigidi ezingu-7.5.[9]

IMpi YoMhlaba Yesibili: Ngonyaka ye-1940

[hlela | Hlela umthombo]

Ngeminyaka ye-1930 lo msakazo waba yindawo yokusakaza imibono ethile nemigomo evela emthonjeni ethile. Nakuba isikhala semibono ephikisayo sasikhona ngaphambi konyaka we-1939, ukuqala kweMpi yoMhlaba Yesibili kwanciphisa ukusakazwa kwemibono eyayingadluliselwa kubantu. Ithonya lezomnotho namandla abantu ababekhuluma isiNgisi eNingizimu Afrika kwaholela ekutheni umsakazo usetshenziswe njengethuluzi lemibiko leMpi yaseBrithani. Emizamweni wokwenza le nkoleloze ifinyelele kude kwaholela ekutheni uMnyango Wezindaba Zomdabu uthumele uCharles Mpanza eNingizimu Afrika ku-Broadcasting Corporation (SABC) ukuba adlulisele le mibiko ye-yempi ngolimi lwesiZulu kuziteshi ezabe kungezesiNgisi. UMpanza wabe eselandelwangu-H.I.E. Dhlomo kwase kuba ngu-K.E. Masinga owaba umsakazi wokuqala omnyama owaqashwa ngokuphelele kwa-SABC ngo-23 December 1941. UMasinga wandisa kakhulu ukulalelwa komsakazo wesiZulu. Njengoba izinto ezazisakazwa zaziqoshwe ngaphambi kokuba zisakazwe, uMasinga wakwazi ukuthatha usiko lesiZulu, ikakhulukazi umculo womdabu, izibongo (izinkondlo zokudumisa) namahubo (izingoma ze-isiZulu) ezindaweni eziningi wabe esekusakaza ngezikhathi ezahlukahlukene ayezinikezwe ukuthi asakaze ngazo.[10] Imizamo yakhe ekugcineni amasiko esizwe samaZulu yakha isikhala esikhulu sokusakaza izinhlelo ezinkulu njengezinganekwane (izinganekwana) nokusakaza i-Chief Above ne-Chief Below, umdlalo womculo owawusekelwe emlandweni wamaZulu futhi obhalwe kanye no-High Tracey), owasakazwa ngo-1945.[10]

Izinsizakalo zomsakazo

[hlela | Hlela umthombo]

Ngemuva kokuphela kweMpi YoMhlaba Yesibili ngo-1945, uMnyango Wezindaba Zomdabu wahoxisa ukuxhasa kwawo ukusakaza kwabansundu, lokhu kwenziwa ngoba wawungasenaso isidingo sokubaxhasa ukuthi basakaze ngempi ngoba yabe isiphelile.Umnotho wawungavumi futhi ukuthi kungaqhutshekwa nomsakazo wabantu abamnyama ngoba abantu abambalwa abansundu kuphela ababekwazi ukukhokhela ilayisensi yomsakazo. Ngemuva kokubona amandla omsakazo nekhono lawo lokusakaza imibono, esimweni lapho abantu abansundu basemadolobheni babeqala khona ukuveza imibono yabo yezombusazwe nokukhathazeka, i-SABC yabuyisela umsakazo wabansundu ngo-1946. Ukusakaza kwe-siZulu kwaqhubeka futhi kwakhula kwaze kwafaka izinto eziningi ezihlukahlukene njengoba nemizuzu yokusakaza yabe isiyanda isiya emizuzwini engu-30 ngosuku.

Inkathi yobandlululo - ngawo-1950s

[hlela | Hlela umthombo]

Ngonyaka ka-1950 kwaba nokwethulwa komthetho we-Population Register kanye ne-Group Areas Act, lokhu kwakuqhakambisa ukuhlukaniswa kwendawo ngokwezinhlanga, kanye ne-Grupo Areas Act eyayithi izindawo zasemadolobheni ngezabantu abamhlophe. Eminyakeni we-1951 kuya kowe-1952 kwaba nokususwa kwabantu abamnyama abaningi emadolobheni kwasala kuphela izindawo ezaziwa ngokuthi-Bantu Building Workers Act okwakuyizindawo lapha abamnyama ababenza khona imisebenzi yabo. I-Bantu Authorities Act yasusa izwi labamnyama ngokuqeda u-Mkhandlu wamaNative Representative kanye nokwenza ukuhlukana phakathi komphakathi ngokuhlukanisa izizwe ngolimi nangamasiko. I-Native Laws Amendment Act kanye ne-Natives (Abolition of Passes and Co-Ordination of Documents) Act yaqhubeka yavimbela ukungena komuntu omnyama ezindaweni zasemadolobheni.

Inkathi yobandlululo: ngawo-1960

[hlela | Hlela umthombo]

Ukuhlushwa kwamazwi ezombusazwe aphikisayo, kuhlangene nokuvela kwamazwi asetshenziselwa inqubomgomo yobandlululo, eyaziveza njengendlela yokwakha umbuso wezikhundla ohlukile, kwaphawula iminyaka yama-1960.Umsindo okhulayo wamazwi ezombusazwe agxeka abamnyama phakathi nawo-1950, ikakhulukazi nge-African National Congress (ANC) kanye nenzalo yakhe i-Pan African Congress (PAC), kanye nempumelelo yezinhlangano ezifanayo zokukhululwa kulo lonke elase-Afrika kusuka ekubambeni kwamakoloni, kwenza isidingo senkonzo esisakaza imibono yobandlululo emphakathini wabamnyama njengesidingo uma kuqhathaniswa nokunethezeka kukahulumeni wangaleso sikhathi. Ukuphawuleka kwezezimali okwaholela ezicelweni zokuxhaswa okuvela kuhulumeni, ukumiswa kwenhloko ye-Broederbond [ubuzalwane bama-Afrikaner obuqhuba izinqubomgomo zobandlululo], UPiet Meyer, esikhundleni sikamongameli webhodi le-SABC ngo-1960 kanye nokucindezela okwalandela uGideon Roos ngo-1961, kwabulala noma yiliphi ithemba i-SABC lokugcina noma yiluphi uhlobo lokungakhethi njengomsakazo. Ngaphezu kwalokho, i-Sharpeville Massacre ngo-21 March 1960, lapho ukubhikisha okunokuthula okuhlelwe yi-PAC ngokumelene nemithetho ye-Pass kwaholela ekufeni kwababhikishi abangu-69, hhayi nje kuphela ekuvinjelweni kwezinhlangano ze-ANC ne-PAC; kwaphefumulela ukuvinjelwa komsebenzi wezombusazwe, nohulumeni echaza ngokukhululekile igama elithi 'ubuKhomanisi' njengoba kuchazwe ku-The Suppression of Communism Act 13 ukuze kusho ukudingiswa kwe-carte blanche nokuvinjelwa kwanoma yiliphi izwi eliphikisana ngokwezombusazwe.

Umsakazo WamaBantu

[hlela | Hlela umthombo]

Ukuqoqwa kwalezi zinto kwaveza inkonzo yomsakazo yabamnyama engenazo ezombusazwe ebizwa ngokuthi i-Radio Bantu, eyavela ngo-1 June 1960 nge-Broadcasting Amendment Act14. Ukwakhiwa kwayo ngasikhathi sinye nokwamukelwa kokudluliswa kwesistimu ye-FM kunokuba kusetshenziswe ama-wave amafushane noma aphakathi kwakungekhona ukuqondana. I-Radio Bantu yayizodlulisa ngezilimi ezinhlanu (isiZulu, isiXhosa, i-Northern and Southern seSotho and seTswana) emaqenjini ezinhlanga ahlukene ezindaweni zawo ezikhethiwe ngokulandelana, ngokuphishekela inqubomgomo yokuthuthukiswa ehlukile. Uhlelo lwe-VHF / FM, oluxhuma izingcingo zomhlaba futhi ludlulise njengoba igwababa liza, lunikeze i-SABC ikhono lokulawula ukusakazeka kokudlulisa, ukuxhuma izindawo ezivamile zobuhlanga nokuvimbela izimpawu ezivela eziteshini zezinye izinhlanga. Ngemva kokwakhiwa komshini wokuqala we-FM eBrixton, eGoli ngo-1961, umshini wokuqala we'FM owakhiqizwa endaweni wathengiswa ngo-1963. Lezi zinto ezishibhile eziphathwayo - ezazigeleza ngamabhethri futhi zazitholakala kokubili kubantu basemaphandleni nabasemadolobheni, okwanweba ukufinyelela kwemibono yobandlululo - zavala ithuba lokuthola ukusakazwa okuphambene (okungukuthi, okuqapha ngokwezombusazwe) okwakuthathwe yizinzwa ezingabikezeleki, ezibizayo kakhulu zama-shovay ama-shovel ama-shonalanga ama-shallow receivers. I-Radio Bantu yandisa isikhathi sayo sokusakaza saba amahora angu-17.5 ngo-1962; ngaphezu kwamahora angu-8 abawathola ekuqaleni ngo-1960. Kwakubonakala kungokwemvelo ukuthi lolu dwesika olungenalutho luzomunca imimoya yokudala esekhona eNingizimu Afrika; okuvusa izinto ezikhulunywayo, ezibhalwe futhi eziculwayo. Ukungeniswa kokuqala kwabamemezeli16, bonke ababeqeqeshwe ngobuchwepheshe njengothisha, kwabonakala kungama-jacks azo zonke izisebenzi, ngokushintshana ngokubhala, ukukhiqiza nokumemezela. Njengoba bengenazo izifundo eziqondisayo zokusakaza, laba bamemezeli benza izitayela zabo, babeka isisekelo sesiko lokusakaza elihalalisela ukuhluka. Indawo ye-drama yomsakazo yaba ikhaya labenzi bamazwi abanjengoMuntu Xulu, uD.B.Z Ntuli osemusha, isazi sezilimi nomcusumbuli wezinkondlo zomlomo uP.N. Msimang, kanye nomuntu omdala uR.R.Dhlomo17. Izindlela zokwethula la madrama zaphazamisa ama-tropes amukelekayo, no-Alexius Buthelezi ephakamisa ukukhiqizwa kwamadrama agcwele amasiko kanye namaphuzu omculo, aqala ngomdlalo uNobathakathi [1963] noMandla Sibiya ethandwa kakhulu ngedrama yomsakazo, aqala nge-Deliwe [February 1964]. Lapho amabhokisi amalebula okuqopha ayelawula ukugxila kubaculi abaphumelelayo kwezentengiselwano, i-Radio Bantu yaqopha amadwala agqamile, aqondiswa kuphela isimiso sokuzijabulisa. Ngenxa yalokho, i-Radio Bantu yaba ibhodi le-sounding yezinhlobo ezingavezwa, yaqala umculi oqalayo embonini.Izwe lezincwadi ze-isiZulu ngesikhathi esifanayo lathola indawo yokuphumula kanye nokufakwa kokuphila. Izincwadi zikaC.L.S Nyembezi (Inkinsela yaseMgungundlovu) noMuntu Xulu (Ukubuya kukaNsakansaka eDayimane) zazinikele enkumbulweni ethandwayo ngoDisemba 1964 nango-1966 ngokulandelana, lapho kuqoshwa futhi zidluliselwa ezilalelini, ngenkathi u-Alexius Buthelezi efaka imisebenzi kaJohn Bunyan noJohn Strausshambiphambili emculweni wezincwadi; eyokuqala inguqulo ehunyushwe ye-Progress kaKwaZulu (Uzwa lom) yasakazwa ekuqaleni kwawo-1965.

I-drama yomsakazo kanye nenguquko

[hlela | Hlela umthombo]

Ngemuva kokuthula okuqinile kwezwi lezombusazwe, isiko lomcabango wenguquko ohlanyelwe muva nje langena kwamanye amadrama omsakazo; ikakhulukazi lawo ka-Alexius Buthelezi. Okuqala kakhulu kwalokhu kwakuwuchungechunge lwango-1960 i-Chakijane; idrama esekelwe emlandweni we-Zulu owaxoxwa ngomculo. Ukuvuswa kwalomlingiswa akuzange kugcine nje ukuthi le ngcebo eyayinikezwe ifa, esimweni sokucindezelwa kwezombusazwe nezenhlalo, inkululeko yakhe yokuhamba kanye nekhono lakhe lokulwa nezitha nezimo ezibonakala zingenakwenzeka zisho ukuthi ukuba khona kukaChakijane emoyeni kwakulingisa futhi kungabhekwa njengophawu lwezinhlangano zokumelana ezingaphansi komhlaba futhi ngaleyo ndlela kuwugubha lokho. Ngesikhathi lapho ukuphakama kwabamhlophe kwakusetshenziswa ngokomzimba ngomkhathi futhi amandla okudla kobuKristu ayesetshenziswa kabi njengendlela yokuzithethelela lokhu kuhlukaniswa ngokohlanga, uNokhwezi18 wathola indlela yakhe emsakazweni. Lo mdlalo ozimele ulandela uhambo lwesifazane osemusha omuhle owathola uthando lwendoda engashadile efanelekayo kakhulu ku-Chiefdom, uba yisisulu somona wabanye besifazane futhi uzithola ezulazula ehlathini elimnyama enomgexo kuphela, owawunikezwe unina, owayeluleke ukuthi enze kanjalo okhokho bakhe, ekugcineni amvikele. Lokhu kubizwa kwenkolelo yokhokho kungabhekwa njengenselele embonweni oyinhloko wobuKristu obusetshenziswa kabi kanye nokusikisela kwawo ukuthi ubumnyama bufana nomuntu omncane. Kulenqubo, uButhelezi uhamba ngokulondoloza ama-izibongo athile nokuzama umsindo othinta imizwelo. Umdlalo kaMuntu Xulu i-Icala lombango (July 1967) nawo wahlanganisa ukuthatha i-izibongo ne-amahubo kanye ne-isiZulu endala kanye nolimi lwezigodi olusha lwaseMozambique lwe-isiZulu ngenqubo yokulandisa indaba.

Inkathi yobandlululo: iminyaka yawo-1970

[hlela | Hlela umthombo]

Nge-Radio Bantu, inqubomgomo kahulumeni yashunyayelwa ukuvimbela intsha ukuba isebenze.Lo mkhuba waqhubeka ku-Radio Bantu, isikhathi sayo sokusakaza sakhula saba amahora angu-24 ngo-1978, okwenza kube yindawo yokulwa okwakudwetshwa kuyo; ukucindezela nokudonsa phakathi kwemibono kahulumeni kanye nokumelana okuchazwe kaningi. Ukuthutha kwe-SABC kusuka eMnyangweni Weposi Ne-Telegraph kuya eMnyangweni Wemfundo Kazwelonke ngaphansi kukaVan der Spuy kwahambisana ngokuqondile nokushaya kwenhliziyo yombuso wobandlululo; imfundo yamaBantu. Ngemva kokuphawula ukuthi isihluthulelo sokusekela isimo sobukhulu bobumhlophe / ukuzithoba kwabansundu kwakuwukwakhiwa kwesizukulwane esifundiswe ngokoqobo bokuthobeka, i-School Radio Service yaqala ukugxila emazingeni amasha; ingakunaki ukuthinta ulimi lwasekhaya nemfundo yamasiko omdabu. Ukususwa kwe-Geography ne-Citizenship [uhlelo oluhloselwe ukufundisa abantu abansundu ngezimo zezakhamuzi zabo zaseNingizimu Afrika ngemuva kwezinguquko zomthetho] ngo-1970 kusuka embhalweni wesifundo ngokulandelana kwasebenza ekwenzeni abantu abansundu abahlala bengazi ngokuphila ngaphandle kweqiniso labo lamanje futhi baveza ukukhululwa kwabansundu ebhandeni lezakhamuzi zaseNingizimu Afrika. Ngaphezu kwalokho, ukususwa kohlelo lwabaqambi bamaBantu (1973) kanye nokuhlelwa komlando wobuhlanga kusuka embhalweni wesifundo se-History (1974) kwasusa i-Service ngokuphelele imaski yayo njengomthombo wemfundo yamasiko eyengeziwe. Imizamo yokwenza sengathi ukungakhethi yaqale yancipha futhi yanyamalala ngokuphelele. Ukuguqulwa kohlelo lothisha 'kuchungechunge lwabantu abafundile' ngo-1973 kwaziveza njengepharadesi lezazi, kodwa empeleni kwakuyindlela yokushaya umbono wamazwe omdabu kubahlaziyi abafundile. Ngo-1975, ukuhlobana okucacile phakathi kwezinguquko enqubweni yezemfundo yamaBantu [ngemva kwe-Afrikaans Medium Decree ka-1974], eyayisho ukuthi indlela yokufundisa okufanele isetshenziswe kusuka ku-Std 5 kuya phezulu kwakuyi-Afrikaans, futhi i-Radio Bantu, eyayisakaza ukulungiselela kwesifundo se-10 ku-School Radio Service futhi kamuva yasusa amazinga amadala esifundweni, kwakusho ukuthi umugqa ophakathi kwe-SABC nohulumeni wawungabonakali kangangokuthi wawungekho. Ngaphakathi kwalesi simo esingenamandla kwezombusazwe kwakunamalungu ezisebenzi afana noThozani Nene, uThetha Masombuka noKoos Hadebe abahlola ukuhlukana okunesikhukhula phakathi kwalezi zikhungo ezimbili, bezama ukugcina ukuzimisela okuthile. UNene, owajoyina i-Radio Bantu njengomfundi wezindaba ngo-1971, ngokucophelela wavula izindaba zakhe ngokudalula ukuthi izindaba ezisakazwayo kwakuyi-state (iJohannesburg) elungiselelwe futhi yasebenzisa izinkondlo zokudumisa, ezilungiselelwe ulimi lwezinkondlo nolungaguquguquki futhi zibhekisela kakhulu emlandweni wamaZulu, ukuze akhulume nezilaleli esingenisweni nesiphetho sezincwadi zakhe zezindaba. UHadebe, owajoyina i-Radio Zulu njengomhlaziyi wezemidlalo ngaphansi kwephiko likaThetha Masombuka ngo-1974 ngemuva kokuhlukaniswa kwe-Radio Bantu njengenkonzo yomsakazo omnyama yaba yizinkonzo ezihlukene zolimi ngokulandelana kwezinhlanga, uzosakaza imidlalo yebhola likanobhutshuzwayo ngesiZulu ngempelasonto, bese eyihumusha ibe yi-siNdebele ne-siSwati ngemibukiso yezemidlalo yamasonto ngeMasombuka. Imizamo kaNene yokufundisa izilaleli zakhe ngomlando namasiko (okuphila nangolimi) kanye nokusakaza kukaHadebe okunamaqembu amaningi kanye neMasombuka kwahlanganisa umsebenzi wabo nezinhlangano ezimbili ezinkulu zokumelana ezazisebenza ngaleso sikhathi.Ukuba khona kukaNene, uHadebe noMasombuka kuma-air waves ngakho-ke kwasebenza njenge-resistance-booster-shots emthonjeni wokusakaza okunegciwane kuhulumeni.

Ukuhlukaniswa kwezinsizakalo zolimi

[hlela | Hlela umthombo]

Ukuhlukaniswa kwezinsizakalo zolimi kwahlukanisa ngokuhlanzekile izinhlanga komunye nomunye, kodwa futhi kwakha inkundla eyayibhala ukuthi amaZulu ayinkimbinkimbi ekhula ngaphakathi kweqiniso elihlala lishintsha. Ukuqoshwa ngo-1970 kwemisindo yendabuko efana naleyo ye-Ladysmith Black Mamabazo's, iqembu le-isicathamiya, i-LP yokuqala (Amabutho) kuma-studio e-SABC eThekwini kuqhathaniswa nokusetshenziswa kwezilimi eziningi ze-isiZulu ezikhona ku-uBhekifa engenazici zezombusazwe kwakuyizimpawu zokuqala zamasiko anamandla; ziqhwa kwezinye izici kodwa ziqhwa. Ngemuva kokuhlukaniswa kweziteshi ngezizwe, okuqukethwe okusakazwayo kwabonisa izimpawu eziningi zamasiko emjikelezweni ongaguquguquki wokuchazwa kabusha; kokubili ukuvikela nokuzalanisa ukwandiswa kwalobu buwena. Ukusebenzisa ulimi kukaThozani Nene kwaba ingane ye-poster kulenqubo yokuxoxisana kabusha; ukuvuselela amagama angakasetshenziswa amadala kanye nalawo akhe amasha. UCyril Bongani 'iKansas City' Mchunu, owajoyina i-Radio Zulu njengomdlali we-disc ngawo-1970, wabonisa amathonya amaningi amaZulu angokwesiko ayebhekene nawo, ewela imigqa yokuhlukana ngokuzibiza nge-title futhi ekhomba ukuba khona kwakhe emoyeni nge-American song ngenkathi ngesikhathi esifanayo esebenzisa ulimi lwasemgwaqweni, isisho sokuqala nezinye izilimi zendawo njenge-seSotho ne-English ukudala isitayela sakhe esiyingqayizivele sokumemezela. Ngaphezu kwalokho, ukuthandwa kwakhe kwemibukiso yokubiza kwanikeza umugqa ovulekile wokuxhumana kwabantu abangamaZulu ezindaweni ezihlukene ngokomzimba; kugcizelela ukufana nokuveza umehluko onemibala. Okuqukethwe amadrama omsakazo, nokho, kwakuyizimpawu ezivelele kakhulu zesizwe esingavumelani nezindinganiso namasiko aso ayinhloko. NgoMeyi 1979, ukusakazwa kwe-Abangane Ababi ngu-Abigail Zondi kwalandela uhambo lwesifazane osemusha ohamba phakathi kwedolobha nendawo yasemaphandleni. Lolu chungechunge lwaphakamisa imibuzo mayelana nezindima zobulili, izindaba ezingavunyelwe zesehlukaniso nabesifazane abangekho ebhokisini kanye nezimo nezingozi ezingaba khona ezikhethekile zedolobha elinabantu besifazane. Lokhu kuhlanganyela nezenhlalo zesikhathi samanje kwakuyisiliva elihlotshiswe ngezindwangu ze-izibongo zabesifazane, okwandisa ngokuqhubekayo i-archive yolwazi maqondana neminikelo yabesifazane kwezobuciko bendabuko. Kwaphambana izinkomishi, eyabhalwa nguMaqwa Mkhize ngawo-1970, yashukumisa isisu lesithembu kanye nesikhuthazo salo sangempela sobubi nomona phakathi kwamakhosikazi, futhi yavumela ukuhlolwa okwengeziwe komthombo ongakaze usetshenziswe kakhulu wezinkondlo zabesifazane. Ngakho-ke i-Radio Zulu yaba ukubonakaliswa kwesizwe esihlanganiswe ndawonye yizimo zozalo ezihlanganyela ekwakhiweni kokulandisa okuphazamisayo kwalokho okwakusho lapho umuntu ezichaza noma ezichaza njengoZulu ngalezo zikhathi.

Ushintsho lwezepolitiki: ngawo-1980

[hlela | Hlela umthombo]

Ngemuva kokuwa kwelinye lamazwe okugcina e-Afrika elalibuswa idlanzana labamhlophe (iRhodesia, manje eyiZimbabwe), ngo-1980, ukuthambekela kweningi lokuhlala lizolile phambi kombuso ocindezelayo waqala ukuwohloka. Ngaphakathi kwemigodi kwavela ukumelana kwangaphakathi kwamazwi amaningi; ekuqaleni kwahlukaniswa ngamaqembu amancane alwa nezinkinga ezithile nombuso kuze kube yilapho kwethulwa i-United Democratic Front (UDF) ngo-1983. I-UDF ayizange ifune ukuncibilikisa ama-ajenda ezombusazwe ahlukene abe yi-ajenda evumelanayo ye-solo kodwa esikhundleni salokho yasakaza umfelandawonye owawuvumela inhlangano ngayinye ukuba ilondoloze ukubonakala kwayo, ihlanganiswe kuphela ngokunganeliseki okusheshayo nokuhlanganyelwe njengombuso wobandlululo. Amandla e-front eyayivumela ukuzishaya-mthetho, umoya wokuziphindiselela wezinhlangano ezashiywa ngemuva ikakhulukazi ngawo-1960 nawo-1970 kulandela unya lukahulumeni olunonya kanye nokugwema isikhathi eside ngaphesheya kwemingcele nangaphandle kwabonakala kuyisimo esicindezelayo kakhulu kuhulumeni wobandlululo, okwaholela uP.W. Botha, umongameli ngaleso sikhathi, ukuba amemezele isimo esiphuthumayo ngo-20 July 1985; isimo esasizohlala iminyaka emine elandelayo.I-Radio Zulu ayizange ihlale ivikelekile emdlalweni wokushisekela ezombusazwe owawungenisa isizwe ngaleso sikhathi. Yize izenzo zokuhlolwa zazisenziwa, izenzo ezisobala zokungalaleli ngesimo sokuqukethwe kwezombusazwe kwawela ngaphansi kwenqubo yokuhlunga futhi kwangena emakhaya ezilaleli. Ukuqopha kukaRev. Mbatha nokusakaza okwalandelwa kwesinye sezintshumayelo zesiNgisi ezedumile zikaRev. Beyers Naude esifundeni sakhe seBlack, lapho agxeka khona ukuba khona kwamaphoyisa okunzima ekuphileni kwansuku zonke kwezakhamuzi zedolobha ngemuva kwe-State of Emergency ngo-1985, kwephula imithetho yenkonzo yomsakazo engekho kwezombusazwe, eqinile ye-isiZulu.

I-Radio Metro (manje eyi-Metro FM)

[hlela | Hlela umthombo]

Amaphuzu omehluko phakathi kwezilaleli zamaZulu aba sobala kangangokuthi ngo-1986 kwasikiselwa ukuthi kwakhiwe isiteshi somsakazo esisha sesigaba esiphakathi esimnyama esithuthukile esasinenkolelo 'eyinkimbinkimbi nelikhethiwe'. I-Radio Metro, eyethulwa ngo-1 Septhemba 1986 njengesiteshi somsakazo esiphakathi saseNgilandi esisebenza emadolobheni amakhulu kulo lonke izwe ngaphansi kokuphathwa kukaKoos Hadebe [owayengumxhumanisi wezemidlalo ku-Radio Zulu] futhi okwethula kwakhe kwashaba amahora e-RadioZulu kusuka ku-24 kuya ku-18.5, hhayi nje kuphela ukuthi akunakwehliswa ukubonakala kweZulu ekuxhumaneni okukodwa, kwabuye kwaveza isithende se-Achilles sokulawula kukahulumeni phezu kokusakaza; ezentengiselwano. Ukuba khona kwesiteshi somsakazo esisakaza ezilalelini ezingezona ezihlukene ngokobuhlanga - ngokungalindelekile ukukhuthaza ubunye babantu abansundu - esimweni esihlupheke ngokuhlukana kwakwenzeka kuphela ngenxa yamathuba amasha okwenza inzuzo ayinikezayo. Ngokukhipha ezinye zezilaleli zayo ku-Radio Metro, i-Radio Zulu yaqala ukuzamazamisa isisekelo sokusakaza kwabamnyama; ukuyisusa ekubeni isuselwa ohlangothini, ukuze isuswe ebhizinisini.

Iminyaka yawo-1990

[hlela | Hlela umthombo]

Izwe elihlala lixoxisana nobuntu balo elifuna ukuchazwa kabusha njengombuso ohlukahlukene kodwa obumbene umuzwa ochaza kangcono ithoni eNingizimu Afrika ngawo-1990.Ngemuva kokumiswa kwakhe njengomongameli wezwe ngo-September 1989, u-F.W. de Klerk waqinisa isikhundla sakhe njengomunye wabadlali abahola ekuqedeni ubandlululo lapho, ngo-2 February 1990, ememezela ukususwa kokuvinjelwa okubekwe kuwo wonke amaqembu amelene nobandlululo kusukela eminyakeni engu-30 ngaphambi kwalokho. Lokhu kwakusho ukuthi amaqembu ezombusazwe amadala afana ne-ANC, i-South African Communist Party (SACP) kanye ne-PAC, okwakusebenza kwawo ekudingisweni, ayengabuyisela imisebenzi yawo ezweni, kuyilapho amaqembu amancane afana ne'UDF ne-IFP ayengakhulisa izinhlangano zawo ngaphandle kwebhokisi elivimbelayo elaliyombuso wobandlululo. Lesi sinyathelo saqala inqubo yezingxoxo ezihloselwe ukunikeza amandla ngokuthula, ukwakhiwa kwalokho okwakuzoba ngomunye weMthethosisekelo okhululekile kakhulu okubonwa emhlabeni wonke kanye nokuqedwa, ukubuyekezwa nokwamukelwa kwemithetho eyayihambisana nezinsika zokunikezwa okusha - lezo ezazingaba isithunzi, ukulingana nenkululeko. Ngokuqondana nokuvalwa kwesahluko esiphathelene nobandlululo ezincwadini zomlando kwahambisana nokuphela kwenkathi yokusakaza kwe-isiZulu, njengoba uK.E. Masinga, omunye wobaba abasunguli be-Radio Bantu, angcwatshwa ngonyaka ofanayo.

Ukusuka kokuqukethwe kuya kwezentengiselwano

[hlela | Hlela umthombo]

Ngaphakathi kwalolu shintsho, i-Radio Zulu yabhekana nomjikelezo wayo womshini wokuhlanza omusha. Ngo-1991, kulandela umlando wokuphatha kwaBamhlophe kuphela, i-Radio Zulu yahlukana nesiko futhi yamisa umxhumanisi wangaphambili uReverend Howie (Hawu) Mbatha njengomphathi wokuqala wesiteshi esimnyama. Ukuhlala kwakhe kulesi sikhundla kwasebenza njengokukhuthaza ukubuyela endleleni ye-Schlesinger27, eyayihlanganisa ukuguqula isiteshi sibe ibhizinisi elinamafutha; ukuqhubeka nokuhlukaniswa kwe-Black Broadcasting kokuzihlukanisa nokuqukethwe okuxhomeke ngokobuhlanga kuya ekuqukethwe okuqhutshwa kwezentengiselwano. Ukuphathwa okunomthelela, maqondana nokunciphisa izindleko ngokugcina izisebenzi zincane, kwaholela ekubuyiselweni kwe-Radio Zulu enkonzweni yamahora angama-24. Ukuhambela e-US okwaletha i-Mbatha kumishini eyayivumela ukusakazwa bukhoma kanye nesifiso sokubuyisela isiteshi kulokho okwakhonza izilaleli zaso eqinisweni kwaholela ekutheni i-Cyril 'Kansas City' Mchunu' ibe yindawo yokudlala ye-guinea-pig yokuxhumana bukhoma nezilaleli. Umkhiqizo walezi zici wakha isiteshi somsakazo esizimele ngokwezomnotho esakhula kakhulu; kusukela ezigidini ezingu-2.6 kuya ezigidini ezingu-5 zezilaleli esikhathini sonyaka. Ngemuva kwalokhu kuphumelela, ukusakazwa kwezemidlalo kwaqala ukubonisa ukuqala komphakathi ozama ukuhlangana. Ukuhlanganisa kukaPhilip Zwane umdlalo we-rugby wobungane we-Natal v Border kwabonisa imizamo yokwethula izindawo ezazikhethekile ngaphambilini komunye nomunye, ngokusakaza umdlalo we-White kuphela esiteshini somsakazo se-Black. Ngaphezu kwalokhu, ukufakwa kwe-Radio Zulu emdlalweni wokuqala weNingizimu Afrika lapho iphinde yamukelwa ku-FIFA, ngokumelene neCameroon, kwabonisa ukubuyiselwa kwezwe enkundleni yokudlala yamazwe ngamazwe ngomqondo obanzi. I-Radio Zulu, ngokwakheka kwayo nokuqukethwe kwayo, yafinyelela emsebenzini obekwe umbuso wentando yeningi osondelayo; lokho kwakuyisifundazwe esasivumela ukumelwa kwamaqembu amancane angaphambili. Ekuqaleni kuka-1994, ukumiswa kukaZamambo Mkhize ofanelekile esikhundleni somphathi wesiteshi kwaphawula ukuphakama kwelungu leqembu elalinganakwa ngaphambilini; abesifazane abansundu.

Ukuqapha okuqukethwe ngomsakazo

[hlela | Hlela umthombo]

Ngalowo nyaka, ngo-30 Mashi, ukwakhiwa kwe-Independent Broadcasting Authority (manje eyaziwa ngokuthi yi-ICASA) - inhlangano yezwe ezimele enomsebenzi wokuqapha okuqukethwe okudluliselwa yizisakazi - kwakuhloselwe ukunqamula amandla kahulumeni phezu kwabasakazi ngesikhathi sobandlululo, ukunikeza indawo yabambalwa futhi okubaluleke kakhulu imibono ephikisanayo ukuze isakazwe futhi kuphikiswane.

Umlingo WamaMadiba

[hlela | Hlela umthombo]

Ngemva kokhetho lokuqala lwentando yeningi ngo-27 April 1994, lapho uNelson 'Madiba' Mandela we-ANC aba khona umongameli wokuqala ngemuva kokuvota okubandakanya, ukucindezela ubuso bezwe elinokuthula nokungafani kwalo kwaqala. . Ihlushwa yilokho okwakuzobizwa ngokuthi 'Umlingo WaseMadiba', le nkathi yaveza ithemba elibucayi elaphuka ezikhumbuzweni zomzamo wobandlululo wokugqugquzela izingxabano ezijulile phakathi kwezakhamuzi zezwe. Ngenxa yalesi sizathu, kwaba nokusabela okuhlukahlukene ekulondolozeni i-Radio Zulu njengenkonzo yokusakaza ye-isiZulu kuphela. Abanye baphikisana ngokuthi ukunakekelwa kweziteshi ezichazwe ngokobuhlanga kunqobe umsebenzi wokukhulula iNingizimu Afrika ekuhlukanisweni futhi baphetha ngokuthi ukucatshangelwa kwezezimali [ukuphumelela kweRadio Zulu njengesibonelo sebhizinisi] kwakubekwa ngaphezu komsebenzi omkhulu wesivumelwano sesizwe, kanti abanye baphikisana nokuthi iRadio Zulu kufanele ihunyushwe ohlelweni olusha njengendawo yokugubha elinye lamasiko amaningi e-chalk noshizi ahlala eNingizimu Afrika; ukukhuthazwa kweqembu elincane langaphambili. Kodwa-ke, i-Radio Zulu yaqhubeka njengenkonzo yomsakazo we-SABC, yashintsha igama layo laba yi-Ukhozi FM (Ukhozi okusho ukuthi 'ikhosi') ngo-1996.

Ukhozi FM - esikhathini samanje kanye neminyaka ezayo

[hlela | Hlela umthombo]

Ukhozi lunabalaleli abangaphezu kwezigidi ezingu-7.5, i-Ukhozi FM ibilokhu ingeyona futhi ingeyona nje isiteshi somsakazo; iyisibonakaliso, ubufakazi obuzimele bezimpilo eziningi ezake zaba khona futhi eziphila lapha.I-Ukhozi FM iseyikhaya lezikhulumi eziyizigidi ezingu-7.9 ze-isiZulu, ezilalela isiteshi nsuku zonke ukuze zishizwe, zifundwe futhi zijabulwe ngolimi lwendabuko.

Abasakazi abadala baso lesiteshi ilaba:

  • K E Masinga
  • Ronnie Masilela
  • Koos Radebe
  • Sjula Mnisi
  • Muvo Maphalala
  • Dalton Thamsanqa Mngwenya
  • Shadrack Ngwenya
  • Bawinile Mahlangu
  • Philip Bafana Zwane
  • Jabulani Sibisi
  • Jabulani Sibisi
  • Lindi Ka Ntuli
  • Kansas City Mchunu
  • Selbyonce Mkhize
  • Siwe Cele
  • Nkosinathi Mshengu
  • Thokozani MaFresh
  • Phindi P Pewa
  • Sibusiso Mkhaba Madonsela
  • Dudu Khoza
  • Lucky Nkosi
  • Bingelela Mpanza
  • Victor Molefe
  • Nolwazi Machi
  • Lee Hlophe
  • Zimiphi Biyela
  • Mhlonishwa Sibisi
  • Nonhlanhla Mroza Buthelezi
  • King Sifiso Sibiya
  • ULonda Mbatha
  • Boniswa Moto
  • Ayanda Msweli
  • Mandla Njinji Magwaza
  • Thembeka uMaZondo-Cele
  • Thokozani MaMkhize Ndlovu
  • Sipho Dj Sgqemeza Mbatha
  • Khathide Tshatha Ngobe
  • Zama Mseleku
  • Khetha Gwala
  • Lindani Lee Hlophe


Abadidiyeli bezinhlelo kuso lesiteshi ilaba:

  • Nonhlanhla Mdonso Ngcobo
  • Sbonakaliso Sbo Fokol
  • Zanda Mthembu
  • Thozama Ngwenya
  • Nomfundo Mkhize
  • Babheke Mthethwa
  • Bonga Sphongo Dladla

Imithombo yolwazi

[hlela | Hlela umthombo]

Template:SABC

Imithombo yolwazi

[hlela | Hlela umthombo]

Template:SABC [[Category:Pages with unreviewed translations]]

  1. 1 2 https://open.uct.ac.za/server/api/core/bitstreams/ddfcc03d-7d84-4bb0-9b35-025bdd96be29/content
  2. https://www.ukhozifm.co.za/ukhozifm/about-us/
  3. https://www.icasa.org.za/ (Accessed 24 Feb. 2025)
  4. Dlungwane, A. D., & Hamlall, V. (2024). Implicit gender-based violence against Black high school girls in South African township schools. Perspectives in Education, 42(1), 98-112.
  5. https://www.linkedin.com/pulse/5-defining-eagle-leadership-traits-corpusvec-corpusvec-fellow-/
  6. 1 2 3 4 5 6 7 https://fmscan.org/fmscan_login.php
  7. The Annual Guide to Radio in South Africa (AdVantage 2012). Media 24. 2012.
  8. SAARF RAMS (Presentations)
  9. https://www.sabcsales.co.za/sabcsales/2044-2/
  10. 1 2 1. Gunner L. K. E. Masinga, Zulu Radio, and the politics of ‘migrant’ orality. In: Radio Soundings: South Africa and the Black Modern. The International African Library. Cambridge University Press; 2019:31-48.