Cecile Lynette Palmer

Mayelana Wikipedia

uCecile Lynette Palmer wayeyisishoshovu samalungelo abantu nesishoshovu sobulili saseNingizimu Afrika.

Isishovu esingenasibindi uCecile Lynette Palmer wakhala[hlela | Hlela umthombo]

Lynette Palmer obesebenza eSouth African Women in Dialogue (iplatifomu yabesifazane abazimele, iSawid), ikhalela  ukudlula kwamalungelo abantu kanye nesishoshovu sobulili, odlule emhlabeni ngonyaka wakhe wama-74 (74th year, on January 25th), futhi ehlonipha ifa awashiyela impilo enikezwe amalungelo abantu nobulungiswa bezenhlalo.


Ukufakazelwa kwakhe ubufakazi bokuthi umzabalazo wakhe umbone eboshwe ejele laseForton, lapho kuhlala khona iKhomishini yokuLingana ngobulili, izinyanga ezine ngonyaka we-1976, ngenkathi ikhulelwe ngayo.


Indodakazi yakhe uNadine Snyman, wazalwa ngemuva kwenyanga ededelwe ngayo. Umama ka Palmer, uVester Smith, futhi wayengumakadebona wokuhamba kwabesifazane, eboshwe ejele elifanayo.

Unyaka we-1976 kwabonwa ukuqothuka okukhulu kwamaphoyisa, amahora amaningi ngaphambi kokuba avalelwe, uCecilie Palmer wazithola esejele laseJohn Vorster Square ngaphambi kwewindi elivulekile. Ukuboshwa kwakhe, nezinye izithonjana zabesifazane ezaziwa ngokuthi yi-Stallenle icons ezifana noWinnie Mandela, uFatima Meer, uSibongile Kubheka noDeborah Matshoba, bebeyingxenye yejele labesifazane elibizwa nge- “Fatima's Yard”, izitini ezazinezitokisi ezihlukaniswe “noWinnie's Yard” ngodonga.


Ngenkathi begqunywe ejele, abesifazane ababoshwa babekuvikela ngempumelelo ukukhululwa kweziboshwa zezingane, nokuthi bavunyelwe nokugqokwa. [1]

Ukukhulelwa nokwesaba ejele labesifazane ngo-1976[hlela | Hlela umthombo]

uCecile Palmer wayekekhulelwe ngenkathi eboshwe izinyanga ezine ejele labesifazane eJohannesburg. Lokho kwenzeka ngonyaka we-1976, umbhikisho wokulwa nobandlululo ngonyaka owaba namandla futhi umbuso wobandlululo waseNingizimu Afrika wabopha amakhulu abantu ngaphandle kokuletha enkantolo.


Ijele labesifazane manje sekuwumnyuziyamu, enye wabaningana esakhiweni soMthethosisekelo Hill - bonke babeyamajele ngaphambili. Ukuphela kwesakhiwo esakhiweni esasingakaze sibe yindawo yokuboshwa yiNkantolo Yomthethosisekelo, eyakhiwa ngemuva kokhetho lwentando yeningi lokuqala lwaluqeda ubandlululo.

Unina kaPalmer ubevele eboshwe ejele. "Kwakunzima kakhulu kuye nami, nami ukuba lapha ... ngoba ukukhulelwa kwami ​​kokuqala bekunzima," kusho uPalmer engxoxweni ese-Constitution Hill. Yize noma engatshelwanga ukuthi uboshelwe ini, usola ukuthi lokho kuhlobene nokuphunyuka kwakhe nokunikeza ubufakazi obumelene nesishoshovu esilwa nobandlululo ngobuchwepheshe. Ubuye futhi wabamba iqhaza ekuhleleni ingqungquthela lapho izazi ezifana noMamphele Ramphele, uJakes Gerwel noHerbert Vilakazi bekhuluma. Bekumele bahambise ingqungquthela baye eRoodepoort ngoba bekuvinjelwe ukuthi kwenzeke eGoli.


Kwakunezinye izishoshovu zabesifazane eJele Lesifazane, futhi labo besifazane kukhona uWinnie Mandela, uFatima Meer, uSibongile Kubheka noDeborah Matshoba.

Lapho eboshwa, ubesebenza neNational Union of South African Student eNyuvesi yaseWitwatersrand, lapho ayezungezwe yizinto ezazikhokhelwa nguhulumeni ezifana noCraig Williamson

Ijele labesifazane kanye Nenkantolo Yomthethosisekelo[hlela | Hlela umthombo]

Enkantolo yomthethosisekelo kulengiswa iqoqo lemidiya elihlanganisiwe elihlanganisa nengubo eluhlaza okwesibhakabhaka. Iyingxenye yezindaba zomculi uJudith Mason ongumculi, The Man Who Sang and the Women Who Kept Silent futhi waphefumulelwa yizindaba ze Truth and Reconciliation Commission zezindaba uMason azizwile. Enye yezindaba ezalalelwa nguPhila Ndwandwe, wahlukunyezwa futhi wagcinwa enqunu izinsuku eziyi-10 ngaphambi kokubulawa. Ngaphambi kokushona kwakhe, uNdwandwe walingisa ingubo yakhe yangaphansi lapho ayesebenzisa khona isikhafu sepulasitiki esiluhlaza. [1]


Ngenkathi enelisekile ukuthi imijondolo eyakha iminyuziyamu yoMthethosisekelo Hill - ijele labesifazane, iNombolo Yesine ne-Old Fort - manje sekuyinkathi yesikhathi esinzima, uPalmer udabukile ukuthi ingxenye yejele Yabesifazane "idilikile" phakathi. amahhovisi. Ngaye, kunemizwa eminingi ehlanganiswe kuyinkimbinkimbi kangangokuba kunzima ukubona impilo iqhubeka.

Izinkomba[hlela | Hlela umthombo]

  1. Isishoshovu esingenasibindi uCecilie Palmer wakhala, South Dialogue, Iol, [2]
  2. Ukukhulelwa nokwesaba kuJail Yabesifazane ngo-1976, Constitution Hill, [3], Mashi 22, 2017
  1. https://www.constitutionhill.org.za/blog/pregnancy-and-fear-in-the-womens-jail-in-1976
  2. https://www.iol.co.za/capetimes/news/fearless-activist-cecilie-palmer-mourned-19112395
  3. https://www.constitutionhill.org.za/blog/pregnancy-and-fear-in-the-womens-jail-in-1976