Faka igama

Mayelana Wikipedia
A izoso ejwayelekile on a braai stand encane.
Isheduli igcwele boerewors ingulube.

Faka igama isiko social lapho ukudla (ngokuvamile inyama) iphekwe on a hlupha noma izoso phezu kwamalahle avuthayo. Isiko ekuqaleni waqala Afrikaners,[1] kodvwa kusukela kwasakazekela kubantu bonke abanye baseNingizimu Afrika, kuhlanganise Botswana, Namibia, Lesotho, Zimbabwe kanye Zambia.

Ngaphandle inyama ismaiji, ummbila, amazambane ucwecwiwe amakhowe ngokuvamile okuthosiwe, ngokuvamile njengoba side izitsha, kodwa futhi ngezinye izikhathi ungalungiswa njengempepho isidlo imifino.

Like izwi amasosishi izwi izoso kufakwe ngesiNgisi kanye ngezilimi kakhulu saseningizimu ne-Afrika.

National Braai Day[hlela | Hlela umthombo]

National Braai Day lugujwa ngo Suku Lwamsiko 24 UMandulo minyaka yonke. Bonke abantu baseNingizimu Afrika nasemhlabeni wonke bayakhuthazwa ukuba bakhanyise imililo yabo ngalolu suku kanye hlupha into. Usuku eliyisikhumbuzo seNingizimu Afrika ifa layo elicebile futhi ziyinto layo eliyingqayizivele, izoso. Abantu kuwo wonke amaqembu yabantu kanye nezinkolo iqhaza.[2]

Braai Day ngokokuqala ngqá ngo-2005 eyayihlelwe Mzansi Braai Institute, futhi kusukela ngo-2008 ibizwa elitholakalayo ngaphansi kohlelo olubizwa ngokuthi yi Braai Ngefa (Braai4Heritage), isinyathelo non-profit.[3] Ngo-September 5, 2007, uArchbishop Desmond Tutu abavikela esimisiwe usuku.[4] isInyathelo wathola ngo-2008 kwemvume yeziphathimandla we-South African National Heritage Council.

Imithombo[hlela | Hlela umthombo]

  1. Fran Osseo-Asare (2005). Food Culture in Sub-Saharan Africa. Greenwood Publishing Group. p. 81. ISBN 0-313-32488-3.
  2. http://southafricantimes.co.uk/the-expats/events/archive/2009/08/24/september-24-braai-day.aspx[dead link]
  3. "National Braaiday, 24th September Every Year". 2007-10-10. Kulandwe ngomhlaka 2007-10-19.
  4. Tutu: One nation, one braai