Moses Ndlovu

Mayelana Wikipedia

UMoses Mzila Ndlovu uyisishayamthetho saseZimbabwe, umakadebona wempi yenkululeko yango-1970 futhi uyisifundiswa esesathatha umhlalaphansi.Uyilungu le- House of Assembly eBulilima West ( MDC-M ).

I-Biography[hlela | Hlela umthombo]

Wazalwa ngo-1956 noma ngo-1957 esifundeni iBulilima (esaziwa nangokuthi iPlumtree) eduze nomngcele weZimbabwe neBotswana.UMzila, njengoba aziwa kanjalo, ukhulele esigodini saseThekwane waze waphothula izifundo zobuthisha eGwelo (manje eyiGweru) Teacher's College (GTC).Ngenkathi ese-GTC uMzila waqala ukusebenza kuligi yentsha yeZimbabwe African People's Union (ZAPU) (eholwa nguJoshua Nkomo).Ngemuva kokuphothula izifundo zakhe, uMzila waphindela kwaBulawayo lapho afundisa khona ezikoleni eziningi okubalwa iSobukhazi High School.

Yilapho eseSobukhazi lapho uMzila anquma khona ukweqa umngcele angene empini.

Ufundele ezempi eSoviet Union, eCuba nase-Angola ngaphambi kokubuyela empini njengomkhuzi wamasosha eZimbabwe People's Revolutionary (ZIPRA) osebenza emingceleni yeZambia neZimbabwe.

Demobilization kanye nempilo yomphakathi[hlela | Hlela umthombo]

Ekupheleni kwempi ngo-1980, edumele ngokuthi iZANU hhayi iZAPU ithathe izintambo, uMzila wabuyela ezweni, wehliswa ebusosheni waphinde waqala impilo yobuzwe.Ngesikhathi kuqhubeka iGukurahundi, uMzila wayenguthisha emaphandleni aseMatebeleland ikakhulukazi eFatima, uRegina Mundi naseSt Paul bonke abaseLupane District.Njengo-ZIPRA owaziwayo impilo yakhe yayihlala isengozini kodwa njenge-ex-guerilla wayazi ukuthi angadlula kanjani ibutho elijwayelekile.Kungalezi zikhathi lapho abakha khona isibopho esiqine kakhulu nabalimi basemaphandleni njengoba ebabona behlukunyezwa ngenxa kanembeza futhi kaningi bebuhlanga.Kamuva, uMzila wayithuthukisa imfundo yakhe futhi waba ngumfundisi wasekolishi.Ufundise eHolideide Teacher's College, eGwanda ZINTEC (manje osenguJoshua Mqabuko Nkomo Polytechnic) nase-United College of Education (UCE).UMoses Mzila wafundisa iSociology of Education e-UCE futhi abafundi abaningi babemthatha njengomfundisi ovelele.Wayegcwele icharisma futhi izinkulumo zakhe zazithokozisa.Kwakungesikhathi sakhe njengomfundisi wasekolishi lapho asiza khona ekuguqulweni nasekuqiniseni iCollege Lecturers Association of Zimbabwe (COLAZ).ICOLAZ yaba yinxusa leZimbabwe Congress of Trade Unions (ZCTU) eyaba nomthelela omkhulu ekusungulweni kweMovement for Democratic Change (MDC) ngo-1999.

Ukhetho luka-2000[hlela | Hlela umthombo]

UMzila ube yingxenye yeqembu labasebenzi bakahulumeni abalwela uhulumeni futhi bahlelela obala amaqembu aphikisayo. “Kuthe uma sekuhlelwe umhlangano wokuthi sihlangane nabafundi kanye nabafundisi e-UCE, ngaya khona nabanye futhi sathola ihholo ligcwele phama. Sahlala etafuleni eliphakeme salinda abasinikelayo ukuba basazise. Ngemuva kwesikhathi eside kutholakale ukuhleleka nokuzola, kungene le nsizwa ebonakala iyinsizwa… .. izacile futhi inde. Ngokuphazima kweso ihholo lonke lathuka futhi lahlekiswa futhi wonke umuntu wahamba ngogesi. Uqale ingoma wonke umuntu esina. Ekupheleni komhlangano wazethula kithi. Kamuva ngaya ehhovisi futhi ngahlangana nePhini likaMongameli (ongasekho uGibson Sibanda) ngathi kuye 'Ngahlangana nensizwa e-UCE yangishaya njengomuntu ongasisiza ekutholeni izihlalo futhi ngiyaqonda ukuthi ubekwenza sebenza futhi ePlumtree. Konke okumele ukwenze ukumhlelela imihlangano eminingi futhi nginesiqiniseko sokuthi uzoziculela yena ePhalamende '. Ngaleso sikhathi ngangingalwazi uhlangothi lwayo lokuqonda nolwangithusa kakhulu lapho ngizwa ngalo ", kulandisa uSolwazi Welshman Ncube (manje onguMongameli weMDC kanye noNgqongqoshe kaHulumeni). Ngokunjalo, uMzila waphikisana nesihlalo sePhalamende saseBulilimamangwe South ngaleso sikhathi okhethweni lukaFebhuwari 2000 ngethikithi le-MDC wanqoba. Usigcinile leso sihlalo kuze kube manje.

Ubuholi beqembu[hlela | Hlela umthombo]

UMzila wayezoba ngumuntu onethonya ku-MDC ngaleso sikhathi. Uqokwe njengosihlalo wesifundazwe sangakubo iMatebeleland South, okuyisikhundla esimenze waba yilungu leNational Executive Committee neNational Council yeqembu. Igama lakhe kungekudala laba uphawu lokuhlanganisa abantu abaningi kangangoba ngaphansi kobuholi bakhe, iqembu lakhe, ngaphambi nangemuva kokwehlukana, lihlale lithola izihlalo eziningi esifundazweni sakhe. Ingoma yakhe yophawu lokuhweba ethi 'Guerilla ilanga litshonile solalaphi' nekhodi yokugqoka kaFidel Castro kungekudala yaba yizimpawu zokumelana nokunqoba ekucindezelweni kombuso eMatebeleland South. Ezingeni likazwelonke uMzila waqokwa njengoNobhala Wezobudlelwano Namazwe Omhlaba eqenjini. Lesi sikhundla nokho samfaka ezingxabanweni ezehlukene ngezikhathi ezithile noMeluleki kaMongameli Wezobudlelwano Namazwe Omhlaba ongasekho uSolwazi Eliphas Mukonoweshuro. Ngasekuqaleni kuka-2004, kwavela udlame lokusebenzisana nabantu kwiMDC. Izishayamthetho ezinjengo-Edwin Mushoriwa (manje oyiPhini likaMongameli weMDC) noPriscilla Misihairabwi-Mushonga (manje onguNobhala-Jikelele weMDC kanye noNgqongqoshe kaHulumeni) nabanye abaholi bezwe abanjengoFrank Chamunorwa (manje oseyiphini likasihlalo weMDC) noShupikai Mandaza bonke bahlaselwa yintsha yeqembu ebelihlomile. Ikhomishini yophenyo eyakhiwe u-Advocate H. Zhou, uSenator ongasekho u-Enna Chitsa noMzila phakathi kwabanye yabekwa ukuba iphenye izimbangela nobungako bengxabano. Izishoshovu zeqembu ezaziwayo ezifana noGeorge Kawuzani ongasekho, uBertha Chokururama noTonderai Ndira phakathi kwabanye badonselwa phambi kweKhomishini kaZhou. Kwabhalwa, kwaqoshwa amavidyo futhi kwathunyelwa kuMongameli obumbene weMDC uMorgan Tsvangirai (manje osenguNdunankulu waseZimbabwe). "Ngemuva kokuthola okutholakele kwethu uTsvangirai ushaye ucingo wathi" ufanelwe inhlonipho yami. Lezi zinhlobo zokuvuma izono yilokho i-CIO (Central Intelligence Organisation) ebikufuna futhi ukube babekubeka izandla lokhu wawungeke wephulwe empilweni yakho ", kusho uMzila echaza ubuqotho nemfihlo abenza ngayo ikhomishini. "Angiqondi ukuthi kungani engazinaki izincomo zethu", uyanezela. Ngemuva kodumo lwango-12 Okthoba 2005 iMDC yahlukana noMzila wahamba neqembu 'le-pro-Senate' lapho agcina khona zombili izikhundla zikaSihlalo weMatebeleland South Provincial kanye noNobhala Kazwelonke Wezobudlelwano Namazwe. Wabamba lezi zikhundla ezimbili kwaze kwaba nguJanuwari 2011 lapho iCongress yamkhetha khona esikhundleni sokuba yiPhini likaNobhala-Jikelele.

Umsebenzi wokumela[hlela | Hlela umthombo]

Kulo lonke elaseZimbabwe, uMzila usephenduke ubuso bendalo ekulweleni iqiniso, ubulungiswa nokubuyisana kwabahlukunyezwayo kanye nabenzi besihluku seGukurahundi. Lokhu ukuzuze ngokuhlanganisa imiyalezo engaguquguquki futhi ephikelelayo eseyiphawulekile emakhelini akhe kungaba emihlanganweni, emingcwabeni, emisebenzini yesonto, emihlanganweni yomphakathi ngisho nasePhalamende. Ukungaguquguquki kwakhe kumzuzele izimemo zokukhuluma ezinkundleni ezahlukene ngaphakathi nangaphandle kweZimbabwe ngakolunye uhlangothi, kanti ngakolunye uhlangothi umbeka ekuhlaselweni abaphikisi bezepolitiki kanye nochungechunge lwezicupho zombuso ekugcineni okuholele ekuboshweni kwakhe ngomhlaka 16 Ephreli 2011 eLupane. Futhi, ngokungangabazeki, ukungaguquguquki kwakhe okwamenza waba ngumlandeli wemvelo kamufi uGibson Sibanda njengoNgqongqoshe Wezwe ku-Organ for National, Healing, Reconciliation and Integration (ONHRI).

Umsebenzi kahulumeni[hlela | Hlela umthombo]

Ngo-25 Febhuwari 2009, uMzila wafungiswa njengePhini likaNgqongqoshe Wezangaphandle. Ubezoba yiPhini likaSimbarashe Mumbengegwi weZANU PF, indoda abezoyichaza 'njengomuntu obesebenza kabi'. Ngaleso sikhathi uMzila wayesabambe isikhundla sikaNobhala Wezobudlelwano Namazwe Omhlaba eqenjini lakhe futhi ukuqokwa kwakhe njengePhini likaNgqongqoshe Wezangaphandle bekungaba umdlalo omuhle ukube wayengekho 'nalowo ayesebenza naye kabi'. Kodwa-ke uzame ngakho konke okusemandleni akhe ukudala ubudlelwano bezenhlalo namasiko phakathi kwabaculi baseZimbabwe basemakhaya kanye ne-Afrika okuholele ekuvakasheni kweMokis Connection (iqembu lomculo wasemakhaya iBulilima) e-Algeria.

Ngemuva kokushona kukaGibson Sibanda ngo-Agasti 2010, uMzila wangena esikhundleni sakhe njengoNgqongqoshe Wezwe ku-Organ for National, Healing, Reconciliation and Integration. Kweminye imigwamanda engaphansi kukahulumeni, uMzila usebenza njengomunye wabaxoxisana abayisithupha eSivumelwaneni Sezombusazwe Somhlaba kanye nelungu lekomidi labaphathi beKomidi LePhalamende loMthethosisekelo omusha (i-COPAC).

Ukuboshwa, ukuhlukunyezwa nokuvalelwa[hlela | Hlela umthombo]

Ngomhlaka-16 Ephreli 2011, eseshayela eyokwethula inkulumo emhlanganweni womphakathi owawuseVictoria Falls ngokumenywa yi-Uluntu Ciisi Trust, ngemuva nje kokudlula emagcekeni lapho kukhonjwe khona inxanxathela kaHulumeni waseLupane wamiswa ngumgwaqo wamaphoyisa. Amaphoyisa amancane ameluleka ngokuthi abaphathi bawo abasekamu bathumele yena futhi kumele adlule.

Owayengumpi wayezobungaza i-31th Independence yezwe namanye amasonto ukulandela ngemuva kwezinsimbi nokufuna kanzima ubulungiswa. Ubebekwa icala lokwephula umthetho odumile weCriminal Law (Codification) neReform Act ngokuya emhlanganweni wokukhulekelwa esontweni eSilwane Primary School eLupane nokukhuthaza ababekhona ukuthi bakhulume ngokukhululeka ngezikhalazo zabo. Kodwa-ke ubugebengu obukhulu futhi bangempela isitayela sakhe sobuholi. Kungekudala ngemuva kokuqokwa kwakhe ngo-Okthoba 2010, uMzila wethula indlela entsha egxile kubantu emsebenzini we-ONHRI. Uqale ukuya emihlanganweni yomphakathi kanye nasemibuthanweni yamasonto ezindaweni zasemakhaya ekhuthaza izisulu zonya ukuba zikhulume ngokusobala ngezinkinga zazo futhi zinikeze nezixazululo zazo. Lokhu kucasule umbuso kwenziwa nenqwaba yeziza ezibhekiswe kuye. Lokhu kufaka phakathi ukumncisha uphethiloli ukusuka eHarare elibangise eMatebeleland, angene ehhovisi lakhe, aboshwe ngomhlaka 16 Ephreli 2011, ukuhlukunyezwa nokululazwa okwalandela kanye nemibandela yebheyili yobudlwangudlwangu abe esephikisana nayo wayinqoba.

UMzila akasiye umfokazi ekuboshweni nasezitokisini. Ngaphambi kokuboshwa kuka-16 Ephreli ubedonse isigwebo sezinyanga eziyisithupha ejele elaziwa kakhulu iKhami Maximum. Lesi sigwebo safika ngo-2003 ngesikhathi umbuso ubophezela abaholi beMDC bebasola ngodlame, ukuvukela umbuso, ukushisa namanye amacala. “Ngazithola ngisesitokisini esincane sejele esigcwele abantu abasha abaseminyakeni engamashumi amabili futhi bangibuka ngobuso engangifunda ukuthi bathi 'ifunani lapha lendoda empunga?' . Abanye basheshe baqaphela ukuthi ngingubani futhi sachitha ubusuku obuningi sicula izingoma zenkululeko. Ukucindezela futhi kungalibaleki njengoba kwakunjalo, lesi yisipiliyoni esivuselele umoya wami wokulwa ", uyachaza. Ngenkathi ebheyili kulandela ukuboshwa kuka-Ephreli 16, uMzila wavalelwa isikhashana kanye noProf. UNcube, Misihairabwi-Mushonga, Paul Themba Nyathi, uNobhala Jikelele Wentsha uDescent Collins Bajila nabanye abaholi beMDC abayishumi nesithupha ngemuva kokuhambela umhlangano wendlu obuseVictoria Falls.