Victor Ntoni

Mayelana Wikipedia

UVictor Mhleli Ntoni (21 June 1947–28 January 2013), wayengumculi waseNingizimu Afrika, phakathi kwezimpumelelo zakhe eziphawulekayo, uNtoni wasungula iqembu le-Afro Cool Concept ngo-1989 futhi waqokelwa kuma-South African Music Awards (SAMA) ka-2004 wawuthola omklomelo, futhi wahlela umculo ku-South African Songbook -- SA Folklore Music. Ingoma yakhe eyaziwa kakhulu ngethi “Wa thula nje".Ngesikhathi eshona uNtoni ubesephenduke igugu emphakathini we-jazz.

Impilo nomsebenzi[hlela | Hlela umthombo]

UNtoni wazalelwa kwaLanga, eKapa, ​​wakhulela emalokishini aseKapa kanti waqala wafunda ukudlala isiginci ngaphambi kokushintshela kuma-bass amabili. Esemusha, wayedlala noMcCoy Mrubata eqenjini lakhe iThe Uptown sextet. Wazifundisa yena ngaphambi kokuba athole umfundaze wokuyofunda eBerklee College of Music eBoston ngo-1976.

Njengomqondisi womculo womculo uMeropa Ntoni wathatha uhambo lwase-Europe ngo-1975. Ngokusebenzisa isigubhu uNelson Magwaza wahlangana no-Abdullah Ibrahim, ecwecweni lakhe elithi Peace kanye namanye aqoshiwe azibandakanya nawo phakathi kuka-1971 no-1979. Wenza i-sextet noKippie Moeketsi, ngaphambi kokuyofunda eBerklee School of Music, wadlala noDudu Pukwana ngo-1978 (Diamond Express) kwathi ngo-1979 noHugh Masekela, wabuye wabhala izingoma ezihlanganisa nethi “Nomalizo”. Ngaphezu kwalokho uNtoni ubesebenzela uMike Ratau Mkhalemele, Iconoblast no-Ezra Ngcukana.

Ngasekupheleni kweminyaka yawo-1980, uNtoni wayengumqondisi womculo weCarling Circle of Jazz festival. Ngo-1989 wasungula iqembu i-Afro Cool Concept noDarius Brubeck, avakasha naye eNyakatho Melika, e-Italy naseThailand. Ngesikhathi uNelson Mandela ephuma ejele, uNtoni wabhala iculo elithi “The People Want Mandela”. Ngeminyaka yawo-1990 wayenoHilton Schilder, Vusi Khumalo noKhaya Mahalngu eqenjini elihlolwayo i-Iconoclast. Ubuye wadlala noRingo Madlingosa. Icwecwe likaNtoni elithi Heritage (2004) lithole izindondo ezinhle kakhulu futhi liqokwe emkhakheni othi “Best Contemporary Jazz Album” ngendondo yeSouth African Music Award (SAMA). Wabhala futhi wahlela umculo eNcwadini Yezingoma YaseNingizimu Afrika -. I-SA Folklore Music(UMkhandlu Kazwelonke Wamagugu, 2012).

Ngo-2014 uNtoni uhlonishwe ngendondo ye-Order of Ikhamanga ngesiliva.

Washona kulandela isifo senhliziyo esibhedlela iHelen Joseph eGoli ngomhla zingama-28 kuMasingana 2013, eshiye emhlabeni umkakhe nezingane eziyisithupha.