Jump to content

Xoliswa Mtose

Mayelana Wikipedia
Isakhiwo seNyuvesi yakwaZulu
Isakhiwo seNyuvesi yakwaZulu

UXoliswa Mtose ungumuntu wesifazane owazalelwa e-Eastern Cape, esifundazweni saseNingizimu Africa. Wafunda wagogoda waze wafika naseqophelweni eliphezulu kwezemfundo. Lokho kufakazelwa isikhundla ake ahlala kuso. Unkosikazi Mtose ubengusolwazi ophethe esikhungweni sumfundo ephakeme esaziwa njenge Nyuvesi YakwaZulu eNyakatho yakwaZulu kude buduze nendawo lapho kukhonjwa khona ithuna lendlovukazi uNandi kaBhebhe Mhlongo, Owayezala inkosi uShaka Zulu KaSenzangakhona kaNdaba.

UXoliswa Mtose wayeyisekela khansela lokufundisa nokufunda e-Unizulu ngo-Ncwaba 2014, lapho uFikile Mazibuko eshiya isikhundla njengephini lekhansela le-Unizulu. Umkhandlu waseyunivesithi wamkhetha njengesekela lekhansela kuze kube yilapho isikhundla sizogcwaliswa khona. Iphaneli elifushane, lapho uMtose ngokwakhe abekwa khona, lathola ukuthi abakhethiwe abahlanu abazange bahlangabezane nezidingo ezincane zesikhundla. Abalingiswa abane abasele benqatshwa kamuva. NgoMasingana 2016 uMtose wenziwa inhlolokhono inhlolokhono njengoba kwakuwuyena yedwa owayesele okhethelwe isikhundla sesekela khansela, wabe eseqokwa.[1]

Ngo-Mandulo 2016 uMtose wagxekwa ngokuchitha izimali zaseyunivesithi endaweni yokuhlala engaphandle kwekhempasi eMtunzini, ngokufaka ifenisha ebizayo endlini yakhe, ngokuya e-Melika ngenkathi inyuvesi ivaliwe ngemuva kokubhikisha kwezisebenzi ngemiholo ephansi, nangokwamukela ibhonasi yokusebenza ngaphandle kwenqubomgomo yebhonasi eyayikhona.[2] Ngo-Mandulo 2017 owayengumfundi wase-Unizulu wenza izinsolo zenkohlakalo nokungaphathwa kahle ezibhekise kuMtose.

Ngo- 2019 UMtose wanikwa onogada, Ngemuva kokuthi kubulawe uGregory Mwendo, okwakuwumphathi wezobuciko, ngenxa yonkwenqaba kwakhe ukuvumela iziphakamiso ezingaphansi kwezinga.

NgoMashi 2020 uMtose wabhekana nokubhikisha kwabafundi befuna ukususwa kwakhe esikhundleni. Wavikelwa UNomarashiya Caluza, okwakuwusihlalo womkhandlu waseyunivesithi:

USolwazi Mtose ukwazile ukukhipha lesi sikhungo esimweni esingesihle, sintengantenga kusuka kumphathi kuya kwesinye, asifake esikhungweni esimile. Ukugxila kwakhe ekuphumeleleni kwezemfundo kuholele ekwenyukeni kwabasebenzi abanePhD kusuka ku-30% ngo-2015 kuya ku-50% ngo-2020.

References

[hlela | Hlela umthombo]
  1. Bayaga, Anass; Mtose, Xoliswa (2021). "Black Women Leadership Development in Higher Education Space in Post-Apartheid South Africa: Identity & Complexity Trajectory". The Journal of Negro Education. 90 (4): 457–471. ISSN 0022-2984
  2. Lewin, Tessa (2020), McGarry, Aidan; Erhart, Itir; Eslen-Ziya, Hande et al., eds., "Queer Visual Activism in South Africa", The Aesthetics of Global Protest, Visual Culture and Communication (Amsterdam University Press): pp. 39–58, https://www.jstor.org/stable/j.ctvswx8bm.7, retrieved 2025-07-09