Andile Khumalo

Mayelana Wikipedia

U-Andile Khumalo (owazalwa ngomhlaka 12 Meyi 1978) ungumqambi wezingoma waseNingizimu Afrika futhi ungumfundisi wezomculo e- University of Witwatersrand . Ngo-2013, waphothula izifundo zakhe zeDoctor of Musical Arts eColumbia University ngaphansi kweso likaGeorge Lewis .Lapho wafunda noFabien Levy noTristan Murail . Ngaphambi kwe-DMA yakhe, uKhumalo wafunda ngaphansi kukaMarco Stroppa eStaatliche Hochschule für Musik und Darstellende Kunst Stuttgart (HMDKS) kanye noJürgen Bräuninger e- University of KwaZulu-Natal . Izingoma zikaKhumalo ikakhulukazi zisesitayeleni se-spectral.

Impilo yokuqala nemfundo[hlela | Hlela umthombo]

UKhumalo wazalelwa eMlazi wakhulela eMlazi, okuyilokishi eliseningizimu-ntshonalanga yeTheku esifundazweni esisogwini lwaKwaZulu-Natali. Imfundo yokuqala kaKhumalo yomculo yayihlanganisa nokuqeqeshwa esikhungweni somculo womphakathi waseSiyakhula.Ngo-1998 wabhalisela iziqu zomculo eNyuvesi yaKwaZulu-Natali lapho afundela khona ukwakheka noJürgen Bräuninger, akuqeda ngo-2001. Kusukela ngo-2002 kuze kube ngu-2007, uKhumalo wafunda ukwakheka noMarco Stroppa kanye nomculo we-theory noMatthias Herman eHMDKS. Wabe esethatha isikhundla sokuba yiFakhalthi Fellow eColumbia University, ephothula iziqu zakhe ze-PhD ngeziqu ze-Beat Fur's's FAMA.

UKhumalo waqashwa njengomfundisi wethiyori yomculo,ukuqamba kanye ne-orchestration e-University of Witwatersrand ngo-2013.Ubuye futhi wasebenza eSterkfontein Composers Meeting futhi waba ngumfundisi weSouth African Society for Research in Music's new meeting.

Umsebenzi[hlela | Hlela umthombo]

Ukusebenza okuphawulekayo[hlela | Hlela umthombo]

Ukwamukelwa okubucayi[hlela | Hlela umthombo]

Imisebenzi emibili kaKhumalo, iShadades of Words neCry Out, ithole ukwamukelwa okubalulekile.Ukubuyekeza ukusebenza kwe-Festival d'Automne ye- Shades of Words, uMartin Kaltenecker uyabhala,

Amagama ka-Andile Khumalo ama-Shades wamagama yi-melodrama eyakhelwe phezu kwezinkondlo ezikhulunywayo (ezithunyelwa ngeposi kumngani womqambi) ezihambisana nezinsimbi eziyisikhombisa ezigubuzela izingcezu zezinkondlo ngemidwebo ecashile futhi ejwayele ukuba yi-'Sciarrinian '. [1]

UGeorge Lewis ubhalile nangesiqephu,

Lokhu kudidiyelwa ngendlela exakile kwenza ngokuvinjelwa ukuvala igebe lesikhashana phakathi kwamagama, elingakhiqiza inethiwekhi yonke yezinhlangano ngokuphazima kweso, nomculo,okuthi noma waziwa kangaka ngokushesha, uthathe isikhathi sawo ukwakha imvelo yawo. Ngenkathi abaqambi abaningi behlala bebika intshisekelo yabo "esikhathini" - okubonakala kuyiqiniso-okushiwo ukwakheka kukaKhumalo kudlulela ngale kokuphazamiseka okwejwayelekile nokwenziwa kwemingcele yokuqondiswa kwezigwegwe.I-Shades of Words idlulisa ukuxabana kwezigwegwe futhi ilwela ukuqonda kuya kwirejista ephakeme futhi enamagama amaningi asibuza ukuthi singakuvumelanisa kanjani okuhlangenwe nakho okubili kwesikhathi: okukodwa ukukhumbula, ukukhumbula, kanye nefantasy, lapho ukuhlangana nokuzimela kuhlangana khona, kanti okunye ku (manje kuvame ukubonakala) ikhasi, elisebenza kuma-interstices phakathi kokushesha nokuhlala unomphela.

Yize lokhu kubuyekezwa kukuhle impela, uLukas Ligeti uphakamise ukuthi umculo kaKhumalo ususelwe kokunye:

I-Shades of Words ka-Andile Khumalo, okuyisimo sezinkondlo sika-Alexandra Zelman-Doring, sabhalwa ngendlela yesimanjemanje yase-European post-second-Viennese- school / Darmstadt modernism.Ukufaneleka kwalo mculo we-Eurocentric esimweni samasiko eNingizimu Afrika kuyaxoxwa, futhi umculo osanda kudalwa ngalesi sisho cishe ususelwa nakanjani.Mhlawumbe uKhumalo, manje osebuyele eNingizimu Afrika ngemuva kweminyaka eminingi yezifundo eJalimane naseMelika, usazothuthukisa ukuthambekela kwaseNingizimu Afrika kulesi sitayela somculo, okuholela ezwini elilodwa. [2]

I-Cry Out, uKaltenecker ubhala ukuthi ucezu

kufakazelwe njengesiqeshana se-virtuosic esidlala i-mezza voce, sagcina sesiphelele ekuthambekeni okuhlabayo kwemisindo ye-strident, i-oboist iphendukela ekudlaleni izivimbamithi ezinkulumweni nge-pizzicati ephezulu evela ku-viola nopiyano. [1]

Eminye imibono ebucayi kumqambi ithande ukubheka indima yakhe njengomqambi wezinkulumo ezingezona ezaseNtshonalanga ngesitayela esinikezwe abaqambi baseNtshonalanga kakhulu. UChris van Rhyn, ngokwesibonelo, ubhale ukuthi ngenkathi abaqambi abaningi baseNingizimu Afrika ngemuva kobandlululo bebuyela esimeni somculo esifinyelelekayo esisekelwe emiqondweni eyisisekelo yamathoni, uKhumalo uvame ukuqamba ngendlela engaqondakali. Kulokhu, uVan Rhyn uphakamisa lokho

mhlawumbe endabeni [kaKhumalo], isize umqambi omnyama waseNingizimu Afrika kahle ukuthi angakhiqizi kabusha [ukushintshwa kobuhle obufinyeleleka], ukuze aphikise imicabango ephikelelayo yama-Afrika njengeyakudala (yemvelo, ithoni) uma iqhathaniswa nentshonalanga njengoba yesimanje (universal, abstract). Lapho ngibheka eminye imisebenzi eyenziwa nguKhumalo engiphethe (i-ISO (R) yomtshingo, i-cello nopiyano (2004), i-Ossia ye-clarinet ne-cello (2010) ne-Schaufe (r) nster for piano (2011)), kuyacaca ukuthi uKhumalo akahlosile ukukhomba njalo i-Afrika emisebenzini yakhe.

UGeorg Beck uphakamisa ukungahloniphi okufanayo emculweni kaKhumalo lapho ebhala ngeCry Out lokho

das klug und einfühlsam gebaute Ensemblestück des jungen schwarzafrikanischen Komponisten Andile Khumalo, hielt denselben konsequent [unter einer wispernden, stetig gespannten Oberfläche verborgen. I-Musik, die (gegen die Erwartungen unseres "postkolonialen" Bewusstseins) gerade nicht die große Geste sucht, keine schwarze Faust zeigt, die vielmehr auf seiner sehr europäisch geschulten Material- und Instrumentalebene elementare Fragen eines südis indelist hier die Bratsche, allen gegenläufigen Umständen im Ensemble zum Trotz, seinen Weg gehen?

[iqembu elihlakaniphile nelizwelayo lomqambi wezinsizwa omnyama wase-Afrika u-Andile Khumalo, lifihliwe [umqondo wokukhala] ngokungaguquguquki ngaphansi kokuhlebeza, okuhlale kunengxabano. Umculo, ongafuni ukuthinta okukhulu (uma kuqhathaniswa nokulindelwe ukuqonda kwethu "ngemuva kwekoloniyali"), awukhombisi isibhakela esimnyama, kepha kunalokho, ngezinto zaseYurophu nasezingeni elithile lezinsimbi, ubuza umbuzo oyisisekelo weSouth yangaleso sikhathi Abaqambi base-Afrika: Umuntu (i-viola lapha) angayithola kanjani indlela yakhe, yize zikhona zonke izimo eziphikisayo kuleli qoqo? ]

  1. 1.0 1.1 Kaltenecker, Martin (2014). "Festival d'Automne 2013". Tempo 68 (268): 85–88. doi:10.1017/s0040298213001782.  Cite error: Invalid <ref> tag; name ":2" defined multiple times with different content
  2. Ligeti, Lukas (2014). "Juilliard concert review". NewMusicSA Bulletin 13: 9–10.