Jump to content

Imithi yesiko yase-Afrika

Mayelana Wikipedia

 

Usiko lwase-Afrika luyinhlanganisela yemikhakha yemithi yesiko eholela ukunakekelwa kwamakhambi kanye nangokomoya kwase-Afrika, ngokuvamile kufaka phakathi ababikezeli, ababelethisi, kanye nabathuthukisi bamakhambi. Odokotela bezokwelapha ezendabuko zase-Afrika bathi, ikakhulukazi ngaphandle kobufakazi, bakwazi ukwelapha izimo ezihlukahlukene ezihlanganisa umdlavuza, ukuphazamiseka kwengqondo, umfutho wegazi ophakeme, ikholera, izifo eziningi ezibangelwa ukuzabalaza, isifo sokuquleka, isifuba somoya, I-eczema, imfiva, ukukhathazeka, ukucindezeleka, i-benign prostate hyperplasia, izifo ezithathelwanayo, i-gout, nokuphulwa kwezilonda nokushiswa kwezilonda kanye ne-I-Ebola.[1]

Ukuxilongwa kufinyelelwa ngezindlela ezingokomoya futhi ukwelashwa kuyahlelwa, ngokuvamile okuhlanganisa ikhambi lamakhambi elibhekwa njengelingenawo amakhono okuphulukisa kuphela kodwa futhi nokubaluleka okungokomfanekiso nokungokomoya. Imithi yesiko yase-Afrika, enenkolelo yokuthi ukugula akuveli ezenzakalweni ezingahleliwe, kodwa ngokungalingani okungokomoya noma kwezenhlalo, kuhluke kakhulu emithini yesayensi yesimanje, esekelwe ngobuchwepheshe nangokuhlaziya. Ekhulwini lamashumi amabili nanye, imithi yesimanje nezinqubo zezokwelapha zihlale zingafinyeleleki kubantu abaningi base-Afrika ngenxa yezindleko zabo eziphakeme kanye nokugcwala kwezindawo zezempilo ezikhungweni zasemadolobheni.[3]

Ngenxa yezizathu ezahlukahlukene, ngasekupheleni kwekhulu lama-20 izinhlelo ezingokwesiko zokunakekelwa kwezokwelapha emazweni asathuthuka zavuselelwa kakhulu.[7] La mazwe aphinde aqaphela ukuthi izinhlelo zesimanje zokunakekelwa kwezempilo kanye nobuchwepheshe abathembele kubo azenziwa endaweni futhi zigcinwe kanjalo zenza zibize futhi zenze abantu bathembele ezindleleni zokuphakela ezingahlelekile[7] noma ezombusazwe.[8] Ngenxa yalokhu, isithakazelo sokuhlanganisa imithi yesiko yase-Afrika ezimisweni zokunakekela impilo kazwelonke zezwekazi siye sakhula[1] futhi ukusetshenziswa kwezitshalo zokwelapha zendabuko kukhuthazwa kwamanye amazwe.[7]

  1. Traditional medicine - Wikipedia