Ukucwiya kwezinkomo

Mayelana Wikipedia

Ukucwiya kwezinkomo (owaziwa nangokuthi excision sezinkomo [1] futhi simbe imfuyo ukufa [2] ) iyona ukubulala kanye ukucwiya ka izinkomo ngaphansi kwezimo engavamile, ngokuvamile igazi, futhi ezingasadingeki.Emhlabeni wonke, izimvu, amahhashi, izimbuzi, izingulube, onogwaja, amakati, izinja, izinyathi, izinyamazane kanye nezindololwane kubikwe ukuthi zicwiywe ngendlela efanayo yokuhlinza ngaphandle kwegazi; imvamisa kususwa indlebe, inhlamvu yeso, inyama yomhlathi, ulimi, ama-lymph node, izitho zangasese kanye ne-rectum.

Kusukela ngemibiko yokuqala yokulinywa kwezilwane, kuye kwanikezwa izincazelo ezahlukahlukene, kusuka ekubhujisweni kwemvelo kanye nokudla okujwayelekile kuya ezinkolweni nasezinhlanganweni ezizimele zikahulumeni nezamasosha, ekuqageleni okuningana, kufaka phakathi izidlakela ze-cryptid (njenge- chupacabra ) kanye nezinto ezingaphandle.Ukucwiywa kwezidumbu kube yindaba yokuphenywa kwezinhlangano ezimbili ezizimele e- United States . [3]

Umlando[hlela | Hlela umthombo]

Ukuqubuka kokuqala okubhalwe phansi kokushona kwemfuyo okungaqondakali kwenzeka ekuqaleni kuka-1606 "... mayelana nedolobha laseLondon kanye namanye ama-shires ahlangana nawo.Ukuhlatshwa okuphelele kwezimvu sekwenziwe, kwezinye izindawo ukuthi kube yikhulu, kwezinye kube ngaphansi, lapho kungathathwa lutho ezimvwini ngaphandle kokuqina kwazo nezinye izingxenye zazo ezingaphakathi, izidumbu zonke, noboya obusasele emuva.Kulezi zingqikithi eziningi, kodwa iningi liyavuma ukuthi lithanda ukwenza iziqhumane ezithile. "Ukuqubuka kwaqashelwa emabhukwini asemthethweni eNkantolo kaJames I waseNgilandi.UCharles Fort uqoqe ama-akhawunti amaningi wokuqothulwa kwezinkomo okwenzeka eNgilandi ngasekupheleni kwekhulu le-19 nasekuqaleni kwekhulu lama-20. UJohn Keel ubalule ukuphenya amacala okusokwa kwezilwane ngo-1966 (ngenkathi eno-Ivan T. Sanderson) ayebikwa e-Upper Ohio River Valley, ngaseGallipolis, e-Ohio . [4] Le nto yahlala ingaziwa kakhulu ngaphandle kwemiphakathi efuya izinkomo kwaze kwaba ngo-1967, ngenkathi iPueblo Chieftain ePueblo, eColorado, ishicilela indaba ngehhashi okuthiwa yiLady eduze kwase-Alamosa, eColorado, eyabulawa ngendlela engaqondakali futhi yanqunywa izicubu zomzimba.Le ndaba yashicilelwa kabusha ngabezindaba kabanzi futhi yasatshalaliswa ezweni lonke; leli cala libe ngelokuqala lokufaka ukuqagela kokuthi izidalwa ezingaphandle kwasemhlabeni nezinto ezindizayo ezingaziwa zihlobene nokucwiywa. [5]

Intuthuko yamuva[hlela | Hlela umthombo]

USenator uFloyd K. Haskell uxhumane ne- FBI ecela usizo ngo-1975 ngenxa yokukhathazeka komphakathi maqondana nalolu daba.Uthe kube nezicubu zomzimba eziyi-130 eColorado kuphela, kanye neminye imibiko ezifundazweni eziyisishiyagalolunye. [6]Umbiko we-FBI wango-1979 ukhombise ukuthi, ngokophenyo olwenziwe yiNew Mexico State Police, kube nokulinganiselwa kwabangaba ngu-8 000 eColorado, okwadala umonakalo ongango- $ 1,000,000. [7]

NgoMeyi 2001, izimbuzi ezingama-200 zacwiywa ePanggang District of Gunung Kidul Regency, eYogyakarta, e- Indonesia.

Amacala amaningi okusoka abikiwe emhlabeni wonke kusukela ngesehlakalo sango-1967 iSnippy, ikakhulu emazweni aseMelika nase-Australia.ENingizimu Melika, zilinganiselwa ku-3 500 izehlakalo ezenzekile kusukela ngo-2002, lapho kwabikwa khona amacala angaba ngu-400.Abaphenyi bezitho zokugunda izitho zomzimba bathi inani elikhulu lamacala alikaze libikwe kuziphathimandla, mhlawumbe awekho ngaphezu kwelilodwa kwabayishumi.

Ehlobo lika-2019, izinkunzi ezinhlanu zacwiywa eSilvies Valley Ranch e- Oregon .Kulinganiselwa ukuthi inkabi yenkomo ngayinye engu-2 000 yayingabiza ama-US $ 6,000.I- FBI ayikaze iphawule uma kukhona uphenyo noma cha ngalo mcimbi kodwa iSilvies Valley Ranch inikeze umklomelo wama- $ 25,000 wolwazi ngalesi sihloko.

Izici[hlela | Hlela umthombo]

Izici zomzimba[hlela | Hlela umthombo]

Ezimweni eziningi, izilonda zokusika zibonakala zihlanzekile futhi zenziwa ngokuhlinzwa.Izilwane ezicwiyiwe kwesinye isikhathi, noma kungenjalo ngaso sonke isikhathi, [8]kubikwa ukuthi zikhishwe igazi futhi azibonisi uphawu lwegazi endaweni eseduze noma ezungeze amanxeba azo.

Ngokusho kukaHoward Burgess, cishe amaphesenti angama-90 ezinkomo ezicwiyiwe aphakathi kweminyaka emine kuya kwemihlanu ubudala.

Ezinye izincazelo[hlela | Hlela umthombo]

Abafokazi namaUFO[hlela | Hlela umthombo]

Ngo-1974, ezinyangeni ezimbalwa ngemuva kwesigameko sokuqala sezinsolo zokukhubazeka e-US, abalimi abaningi eNebraska bathi babona amaUFOs ebusuku lapho izinkomo zabo zalimala khona.Omunye uthe wabona into "ebukeka sengathi inokukhanya okuluhlaza okwesibhakabhaka okuluhlaza ohlangothini ngalunye ngokukhanya okuzungezile."Ukubukwa kwanconywa ngabaphenyi beUFO njengobufakazi bokuqala bomzimba bokuphila kwangaphandle komhlaba. [9]

Ukugxambukela kukahulumeni[hlela | Hlela umthombo]

Ngesikhathi esifanayo lapho imibiko yeUFO yayifakwa kwabomthetho, inani elikhulu labafuyi bathi babona izindiza ezinophephela emhlane ezimnyama zizungeze amasimu abo, kwaqondana nokucwiywa kwezinkomo.Yize abanye ekuqaleni babecabanga ukuthi lezi zazisetshenziswa ngabaphangi bezinkomo, izinsolo zasheshe zakhomba ekusebenzeni kwamasosha okuphuma eFort Riley, eKansas.

Ngo-1975, le nkinga yayisidlangile, kangangokuthi abanye abafuyi basungula amaqembu abaqaphi abahlomile azogada amasimu abo ebusuku.Iziphathimandla zigijimise izikhangiso eColorado zikhuthaza abafuyi ukuba bangadubuli izindiza zabo ezinophephela emhlane. [9]

Incazelo yezidalwa ezingaziwa[hlela | Hlela umthombo]

Izinganekwane zendawo zithi lokhu kucwiywa kubangelwa ama-chupacabras noma izidalwa ezifanayo.

Imibhalo yaphansi[hlela | Hlela umthombo]

  1. Levengood W C, "A Study of Bovine Excision Sites from 1993 to 1997" (1997), Pinelandia Biophysical Laboratory
  2. The Mysterious Valley, St. Martin's Press, 1996, 0-312-95883-8
  3. Animal Mutilation Project, FBI, Released under FOIA
  4. Keel, John A. The Complete Guide to Mysterious Beings, 1994, Doubleday, NYC, NY
  5. David R. Saunders and R. Roger Harkins; UFO's? Yes! Where the Condon Committee Went Wrong; World Publishing, 1969
  6. Operation Cattle Mutilation, Section 1, FBI, Released under FOIA
  7. Operation Cattle Mutilation, Section 4 FBI report on cattle mutilations
  8. First Pregnant Cow Mutilation Discovered (February 13, 2006), Earthfiles
  9. 9.0 9.1 Goleman, Michael J. (2011). Wave of Mutilation: The Cattle Mutilation Phenomenon of the 1970s..  Cite error: Invalid <ref> tag; name "JSTOR" defined multiple times with different content