Jump to content

Inyuvesi yakwaZulu

Mayelana Wikipedia
(Redirected from I-University of Zululand)

INyuvesi yakwaZulu noma i-UNIZULU isikhungo semfundo ephakeme enyakatho noMfula uThukela eKwaZulu-Natal, eNingizimu Afrika. Inyuvesi isungule ubudlelwano nezikole zase-United States naseYurophu njengenyuvesi yaseMississippi, inyuvesi yaseRadford, iFlorida Agricultural and Mechanical University neChicago State University. Inyuvesi yaseZululand yasungulwa ngosizo lweNkosana yakwaPhindangene, uMangosuthu Buthelezi, naye owayengumongameli walesi sikhungo lapho sisungulwa ngowesi-1960

  • 1960: Inyuvesi iZululand yasungulwa njengekolishi alihlanganiswa sezinye isikhungo sezemfundo okuyinyuvesi yaseNingizimu Afrika (UNISA). Ikilasi lokuqala labafundi abayi-41 lalihlanganisa abesifazane abahlanu. UProfesa PAW Cook wabekwa njengothishanhloko wokuqala.
  • 1961: Inyuvesi yavulwa ngokusemthethweni ngoNdasa ziyi-8 emcimbini owawunabantu abahlonishwayo abangama-280, kuhlanganise nezikhulu zesizwe nezingcweti zaseSwitzerland, eBrazil nase-Austria.
  • 1963: Umkhosi wokuqala wokuthweswa iziqu wenziwa ngalo nyaka.
  • 1964: UProfesa JA Maré wabekwa njengothishanhloko wesibili.
  • Ngowe-1970: Inyuvesi yaseZululand yabekwa ngokusemthethweni ukuba isikhungo semfundo esinyuvesi.
  • 1971: UDkt TF Muller wabekwa njengoShansela wokuqala. Uphawu lwenyuvesi lwamenyezelwa ngokusemthethweni.
  • 1977: UProfesa AC Nkabinde waba nguthishanhloko wokuqala omnyama.
  • 1979: UDkt. MG Buthelezi wabekwa njengoShansela wokuqala Omnyama. UProfesa AM Nzimande waqokwa njengomqondisi wokuqala wekhampasi.
  • 1980: Ukukhethwa koMkhandlu Wabameleli Bezingane wokuqala, nokuvulwa kweHholo leNkosi Bhekuzulu njengamanje elisekhampasini yaseKwaDlangezwa.
  • 1981: I-Cecil Renaud Extramural Division yasungulwa ekhempasini yakwaDlangezwa eyinhloko yesikhungo ukuze babe nendawo yokufihla ikhanda ngaphakathi ekhempasini. UMnyango Wezesayensi neZempilo nawo wasungulwa.
  • 1982: University of Zululand Foundation, ephethwe yiBhodi labaphathi, isungulwa ngenhloso yokulawulwa kwezimali nokutshala izimali eyunivesi.
  • 1983: Kwatholakala ipulazi elingamahektare angama-2500 endaweni eNtabambanana ukuze kusungulwe uMnyango Wezolimo. Isikhungo Sezamabhizinisi saqala ukusebenza ngawo lonyaka. Kwatholakala imvume yokusungula kweminyango weHydrology neMathematical Statistics. UDkt M Brindley waba umfundi wokuqala omhlophe ukuthola iziqu zobudokotela (ngokukhethekile).
    Le yindlu i-Old VC House
    1984: UMkhandlu wanyuvesi wanikezwa igunya lokuzimela nokuqondene cishe nazo zonke izindaba eziphathelene nokukhokhelwa kwesibonelelo saminyaka yonke, ukunikezwa kwezakhiwo, ukuzimisela kokusungulwa nokuqashwa kwezisebenzi.
  • 1985: Isikhungo seSayensi nomkhakha wenhlangano yezokucwaninga kuhlanganisa izinhlangano zenkolo (i-NERMIC) zavulwa ngokusemthethweni.
  • 1986: Inyuvesi yaseZululand yavulela zonke izinhlanga. I-First Honorary Doctorate yanikezwa u-Rev. Enos ZK Sikhakhane.
  • 1987: Isakhiwo esisha somtapo wezincwadi saphothulwa. Isikhungo Zezomthetho naso sasungulwe.
  • 1988: Umnyango wezolimo, ubunjiniyela, isayensi ne-Institute for Education and Human Development kwasungulwa ngawo lonyaka.
  • 1993: Izixhumanisi eziqinile zenziwa emhlabeni wonke. Ipulazi lokucwaninga nokuqeqesha liqala ukusebenza.
  • 1994: USolwazi CRM Dlamini waba nguthishanhloko wesine. I-honorary doctorate degree yanikezwa iNkosi, iNkosi Goodwill Zwelithini emcimbini owawubanjwe uMongameli wezwe wangaleso sikhathi, uNelson Mandela. Inethiwekhi ye-computer ye-UZNET yasungulwa khona ekhampasini yakwaDlangezwa.
  • 1995: Iphini likaMongameli u-FW de Klerk lanikezwe i-Honorary Law Doctorate.
  • 2000: I-Hewlett-Packard Computer Academy yavulwa ngokusethemthweni.
  • 2001: Izifundo ezintsha zamenyezelwa ngokusemthethweni. Khona-ke iPhini likaMongameli uDkt JG Zuma labekwa njengenhloko yesithathu yeyunivesi. Iphini likaMongameli uDkt. JG Zuma linikezwa udokotela wokuhlonishwa.
  • 2002: I-University of Zululand yamenyezelwe njengokuphela kwesikhungo semfundo ephakeme enyakatho yoMfula uThukela futhi, yahlanganisa izinhlelo zezefundo ezazihambisana nemiphumela emiswe yikharikhulamu. Inyuvesi yakhula kwanda abafundi abavela kwezinye izingxenye ze-Afrika, ikakhulukazi abavela eNamibia, eNigeria, eKenya, eZimbabwe, eBotswana, eLesotho naseSwaziland.

Ukuhlolwa kokuvivinywa kwabafundi (ama-SAT) kwenziwa kokuqala ukuze kuhlolwe abafundi bonyaka wokuqala ngesiNgisi, izibalo nesayensi, ukuze abafundi abasengozini kulezi zifundo bakwazi ukusizwa ukuthuthukisa amakhono abo ngokuhlanganyela ezinhlelweni ezifanele zokucebisa ngolwazi. I-Overarching Reconfiguration Committee (ORC) yasungulwa ukuze imele wonke amaqembu abathintekayo ekhampasini nosomabhizinisi bendawo ukuze kukhiqizwe izinqubomgomo nezimiso zokwenza kube lula umgomo wokuhlela kabusha inyuvesi ibe yisikhungo esiphelele njengoba imenyezelwe uMnyango Wezemfundo ngoMeyi 2002.

I-Strategic Plan yeminyaka emihlanu yavulwa.

  • 2003: USolwazi RV Gumbi waba ngumphathi wokuqala wesifazane omnyama waseyunivesi nephini likhansela. Waba ngumphathi wesihlanu owaqokwa kusukela ngowe-1960.

Izinyathelo ezimiselwe zethulwa ukuguqula irekhodi lezezimali elibi laseyunivesi nokuhlenga imali engaphezu kwezigidi ezingama-R46 esikhathini seminyaka emithathu.

Ukuqalwa kwe-South African-Norway Tertiary Education Development Programme (SANTED) - iphrojekthi enkulu yokwakha amandla ukuze kuhlangatshezwane nezidingo zenqubo yokwakhiwa kabusha. I-Quality Promotion Assurance (QPA) Unit iyasungulwa ukuze kuthuthukiswe izinga lokufundisa, ukufunda nokucwaninga ngokusekela okusebenzayo, ukunikeza izeluleko nokuthuthukiswa kwenqubomgomo.

  • 2004: Kwaqalwa i-Centre for Integrated Rural Development (CIRD) - ukubambisana phakathi kwe-Kumba Resources ne-University of Zululand.
  • 2005: Imikhakha (faculties) eyisithupha angaphambili (Ezobuciko (Arts), Ezemfundo zobuthishela, Isayensi Nezolimo, Ezomthetho (Law), ezomnotho Nezokuphatha Nezemfundiso Yenkolo Nezifundo Zenkolo) ahlangana ukuze abe amaFaculty amane, okungukuthi Ezobuciko (Arts), Ezemfundo (education), Ezomnotho, Nezomthetho kanye Nezesayensi Nezolimi.

Inyuvesi igubha iminyaka eyi-45 yokusungulwa.

UNIZULU yasungula uhlelo lwe- Internal Organisation Development Plan (ODP) ukugcina onke amarekhodi ephathelene nesikhungo.

  • 2006: Uhlelo lokulungiswa nokuvuselelwa kabusha kwamakhomputha amadala. Kwasungulwa uhlelo -ITS ye-computer esezingeni eliphezulu olubiza izigidi ezingama-R32,9.

Kwasungulwa umnyango omusha wokuqinisekisa izimiso zenyuvesi. Kwaqokwa uMqondisi, uProfesa G. Kistan.

  • 2007: Abaphathi abane baqokwa kule mikhakha emine (faculties) okwaba, uProfesa Nomahlubi Makunga eFaculty of Arts, uProfesa Sitwala Imenda Faculty of Education, uProfesara Ramesh Ori faculties of Science and Agriculture, noProfesa van den Bergh, faculties of Commerce, Administration and Law.
  • Ukwakhiwa kwesakhiwo esisha sezigidi ezili-R160 million ngaphandle kwekhampasi endaweni yaseRichards Bay.

I-GIJIMA (Change Management Project) yamenyezelwa ngokusemthethweni ukuqinisekisa ukusetshenziswa kwezinguquko zokusebenza ngendlela ehlelekile futhi elawulwayo.

Izakhiwo zokuhlala ezintsha zabafundi zaphothulwa okuhlala kuzo abafundi angama-368. Inyuvesi, ibambisene ne-Jackson State University, e-US, yabamba ingqungquthela yokuqala ye-Global-World HIV/AIDS Alliance (GHAA) e-Afrika okwayaba khona izihambeli ezivela emazweni angama-25 omhlaba wonke. UMnyango we-Chemistry wase-UniZulu kanye ne-International Centre for Materials Research, i-University of California ne-Jackson State University, babamba i-International Nanotechnology Conference ne-Nobel Laureate ka-1996 futhi umsunguli wenguquko ye-nanotechnology, kwaku uSir Harry Kroto, owayenguSihlalo.

  • 2008: UNgqongqoshe Wezemfundo wangaleso sikhathi, uNkk Naledi Pandor, kanye noChancellor wase-UniZulu wangaleso sikhathi uDkt JG Zuma, bacela ukwakhiwa kwezindlu zokuhlala ezintsha ekhampasini kwaDlangezwa futhi baqinisekisa ukwakhiwa kwekhampasi entsha eRichards Bay.
  • Ukulungiselela ukuhlolwa kwe-Institutional Audit yi-Department of Education kwaqala ngoMfumfu 2008.
  • 2009: I-UniZulu, kanye noMnyango Wezomnotho, yaibamba ingqungquthela ye-First International Co-operative Conference ngoNhlolanja.

I-Richards Bay Campus yasungulwa ngo-October 2009.

  • 2010: UProfesa F Mazibuko uba ngumphathi wesibili wesifazane omnyama weyunivesi kanye nephini likhansela. Ungumphathi wesithupha owaqokwa kusukela ngowe-1960.
  • 2016: I-UniZulu Science Centre edume emhlabeni wonke yahlanganisa iminyaka engama-30.
  • 2016: UProfesa Mtose ubekwa njengephini likhansela.
  • Ngo-Ephreli 2018: kwakuwusuku lokugubha olukhulu e-University of Zululand njengoba yavula futhi kwafungiswa uChancellor wayo omusha, nePhini leJaji Elikhulu laseNingizimu Afrika, uRaymond Mnyamezeli Mlungisi Zondo, e-King Bhekuzulu Hall, KwaDlangezwa Campus.
  • 2018: Isilo uGoodwill Zwelithini wathola i-Honorary Doctorate in Social Work ngenxa kokubamba iqhaza nokuba yingxenye ebalulekile ezinkingeni ezibandakanya zomphakathi okubalwa inhlangano yeNtsha
  • 2018: Abafundi be-UniZulu BCom (Accounting Science) Accreditation bagunyazwa ukufunda izi nokuphothula iziqu zabo (ezaziwa ngokuthi yi-CTA) ngaphandle kokudinga ukuqedela izifundo zokuhlanganisa noma zohlelo olunikeza ezinye izinhlelo ezigunyaziwe yi-SAICA.
  • 2019: I-University of Zululand Choir yaqokwa njengeNxusa le-TB yiSekela likaNgqongqoshe waseNingizimu Afrika: UMnu. DD Mabuza wanikela ngebhasi.
  • 2020: I-UniZulu igubha umkhosi wayo weminya eyingama-60 futhi ama-Honorary Doctorates ayisithupha anikezwa uCriselda Kananda; uDkt Pali Lehohla; uLindelani Mkhize; uSam M Phillips; uProfesa Busi Bhengu noTahy MW.
  • 2020: I-UniZulu yathola ukugunyazwa ukunikeza iziqu zobunjiniyela.

Isikhungo

[hlela | Hlela umthombo]

Ikhampasi enkulu ina-22 km eNingizimu eMpangeni futhi cishe 142 km enyakatho yeTheku ukusuka ku-N2 National Road oGwini oluseNyakatho yaKwaZulu-Natali . EMpangeni (UMhlathuze Local Municipality ) iyidolobha eliseduze.

Amakhampasi esathelayithi

[hlela | Hlela umthombo]

Phambilini inyuvesi isike yaba namakhempasi esathelayithi kuyo yonke iKwaZulu-Natal nakude. Kusukela ngo-2024, i-Richards Bay kuphela ikhampasi enesathelayithi. I-Richards Bay Campus iyikhaya le-UNIZULU Science Centre, [1] ehlinzeka ngemfundo yesayensi.

Abafundi

[hlela | Hlela umthombo]

Ukubhalisa kwabafundi

[hlela | Hlela umthombo]

I-University of Zululand iyiyunivesi yokuxhumana kuphela, enabafundi abangu-8,751 ababhalisile ngo-2007. Lesi sibalo sasihlanganisa abafundi besikhathi esigcwele abangu-8,738 nabafundi besikhathi esiyingxenye abangu-13. Engqikithini, abangu-8,583 babeyizakhamuzi zaseNingizimu Afrika, kanti abangu-75 babevela kwamanye amazwe e-I-SADC kanti abangu-93 babevela emazweni angewona e-SA DC. Ukubhalisa kwabafundi abangu-17,360 ngonyaka wezemfundo ka-2018.

Imithombo yezindaba yasekhampasi

[hlela | Hlela umthombo]
  • Ongoye Online kwakuyiphephandaba langaphakathi University of Zululand elalikhipha izindaba zezisebenzi zaseyunivesithi nabaphathi.

Amakhono ezemfundo

[hlela | Hlela umthombo]

Izinhlelo zinikezwa ngaphakathi kwamakhono amane:

Ezomnotho, Ukuphathiswa Nomthetho

[hlela | Hlela umthombo]

I-Faculty of Commerce, Administration and Law (Kusukela manje i-FCAL) iholwa u-dean uProfesa Lorraine Greyling futhi iqukethe iminyango emihlanu yezemfundo, okungukuthi:

  1. [Ukudandanisa|I-Accounting]] & Auditing (kuhlanganise ne-Information Systems) eholwa uProfesa M Livingstone CA (SA)
  2. UMnyango Wezokuphathwa Kwezebhizinisi (okuhlanganisa Ukuphathwa Kwezinsizakusebenza Zabantu) oholwa ngu-N Vezi-Magigaba
  3. UMnyango Wezomnotho, oholwa uProfesa I Kaseeram
  4. UMnyango Wokuphathwa Komphakathi, oholwa ngu-NM Jili
  5. UMnyango Wezomthetho (Umthetho Womuntu siqu, Umthetho womphakathi kanye Nomthetho Wezigebengu Nenqubo) Oholwa nguK Naidoo

I-Faculty iqukethe iminyango eyisithupha, okubalwwa, ISayensi Yezemfundo, Izifundo Zezemfundo, Ukuhlelwa Neziphathimandla Zezemfundo, I-Educational Psychology kanye Nezisekelo Zezemfundo.

Ubunjiniyela, Isayensi Nezolimo

[hlela | Hlela umthombo]

I-Faculty of Science and Agriculture inikeza izinhlelo ezahlukahlukene zenzululwazi ngaphakathi kweminyango yezolimo, i-Biochemistry ne-Microbiology, i- Botany, i-Chemistry, i-Computer Science, i-Gombery Science, i'Geography ne-Environmental Studies, i-Human Movement Sciences, i-hydrology, i'Mathematical Science, i i-Nursing, I-physics ne-Engineering Foundation ne-Zoology.

Umkhakha Wensayensi yezenhlalo

[hlela | Hlela umthombo]
  1. I-Faculty of Arts iyikhungo esikhulu kunazo zonke kulesi sikhungo futhi ineziminyango ezingu-16.
  2. Izifundo ze-anthropology nentuthuko
  3. Izifundo zesayensi yokuxhumana
  4. Ezobuciko
  5. IsiNgisi
  6. Izilimi zomdabu
  7. Izifundo zesimo sezulu nomhlaba jikelele
  8. eZomlando

Ezemidlalo nezikaqedasizungu

[hlela | Hlela umthombo]

Ezemidlalo zilawulwa uMnyango Wezinsizakalo Zomfundi owenza ezinye zezinsizakalo ezihlanganisiwe ezihlose ukunikela ekuthuthukisweni okuphelele komfundi kanye nentuthuko. Kunehlobo zezemidlalo ezingama-23 ezihlukaniswe zangaphakathi nangaphandle.

Imidlalo I-aerobics, I-basketball, ukwakha umzimba, isibhakela, i-chess, ukudansa, i-judo, I-karate, i-squash ne-table tennis.

Imidlalo okubalwa kuyo, ikhilikithi, ukugibela izintaba, i-hockey, i-netball, ukugwedla, i-rugby, ibhola likanobhutshuzwayo (amadoda nabesifazane), i-softball, ukubhukuda, ithenisi, ne-i-volleyball.

Imithombo Yolwazi

[hlela | Hlela umthombo]
    [hlela | Hlela umthombo]