Ibhayibheli nobutabane

Mayelana Wikipedia

Kunezindima eziningana eBhayibhelini [lesiHeberu] naseTestamenteni Elisha ezichazwe njengokubandakanya izenzo zobulili bobulili obufanayo nezifiso. Izindima ezikhuluma ngobungqingili eBhayibhelini lesiHeberu ziqala ekuqaleni kweTorah (izincwadi ezinhlanu zokuqala zeBhayibheli ).Omibhalo eminingana eTestamenteni Elisha nayo ikhuluma ngobungqingili, kufaka phakathi iVangeli ezincwadini zikaMathewu, uLuka, nezincwadi ezahlukahlukene ezivela kuSanta Paul ziya emasontweni okuqala e- Asia Minor .

IBhayibheli lesiHeberu[hlela | Hlela umthombo]

ULevitikusi 18 no-20[hlela | Hlela umthombo]

Izahluko 18 no-20 zencwadi kaLevitikusi ziyingxenye yekhodi yobuNgcwele kanye nohlu lwezindlela zokulala ezingavunyelwe,kufaka phakathi amavesi alandelayo:

  • "Ungalali nowesilisa njengowesifazane; kuyisinengiso." Isahluko 18 ivesi 22
  • “Uma owesilisa elala nowesilisa njengowesifazane, bobabili benze isinengiso; bobulawa nokubulawa, igazi labo libe phezu kwabo.” Isahluko 20 ivesi 13

La mavesi amabili ngokomlando ahunyushwe amaJuda namaKrestu njengemikhawulo ecacile isiyonke yokulwa nezenzo zobungqingili jikelele.Ukuhumusha kwakamuva kugxila kokuqukethwe yindima njengengxenye yeKhodi yobuNgcwele, ikhodi yokuhlanzeka ehlose ukuhlukanisa indlela ama-Israyeli aziphatha ngayo kumaKhanani anezinkulunkulu eziningi .Enye yalezo zincazelo ivela kuJanet Edmonds, othi:

Ukuhumusha lezi ziqephu zikaLevitikusi, kubalulekile ukwazi ukuthi le ncwadi yeBhayibheli igxile ekuhlanzekeni kwabakwa-Israyeli, nokubeka izinkombandlela kuma-Israyeli ukuze azihlukanise nomakhelwane babo abangamaqaba, abaseGibhithe nabaseKhanani, ababehlala emazweni ngaphambi zahlaliswa ngamaJuda. Lokhu kukhonjiswa kuLevitikusi Izahluko 18 no-20 ngezindatshana zemibhalo ethile (uLevitikusi 18: 2–3, 18:24 no-20: 23) ezithi ama-Israyeli akufanele enze okwenziwa ngabaseGibhithe nabaseKhanani.

Ukuhlaziywa nguSaul Olyan, uProfesa Wezenkolo kanye noMqondisi we-Judaic Studies Programme eBrown University, K. Renato Lings, nabanye bagxila kokungaziwa okufakwe esiHeberwini sokuqala, bethi lokhu kungacaci kungahle kungavimbeli konke ukukhuluma okuvusa inkanuko phakathi kwamadoda kepha kunalokho kuvinjelwe ukulalana kwezihlobo phakathi kwamalungu omndeni wesilisa. [1] [2] Bathi abahumushi besiNgisi bakaLevitikusi bangeze embhalweni wokuqala ukunxephezela ama- lacunae abonakalayo embhalweni weBhayibheli; kodwa ngaleyo ndlela yashintsha incazelo yaleli vesi. ULevitikusi 18:22 ufundeka kanje:

isiHebheru sokuqala
w'eth-zäkhār lö 'tiškav miškevē' iššâ
ukuhumusha ngokoqobo
Ungalali nowesilisa ngokulala kowesilisa.
I-NRSV
Ungalali nowesilisa njengowesifazane;

Lings phikisana iinthombe bondzaweni hhayi kakhulu emibhalweni yokuqala futhi ukuhunyushwa Levitikusi 'ngenye unattested miškevē lokuku Genesise (ie, miškevē itholakala kuphela ngaphakathi Levitikusi 18:22 kanye 20:13, futhi Genesise 49: 4) Kubalulekile ukukhanyisa ukuqondana kwezihlobo okwenzeka esihlokweni, futhi ukuhunyushwa kwe-miškevē ekukhanyeni kukaGenesise kuholela ekutheni umbhalo kaLevitikusi 18 no-20 ubumbane. [2]

ISodoma neGomora[hlela | Hlela umthombo]

ULoti uvimba abaseSodoma ukuthi bangadlwenguli izingelosi, nguHeinrich Aldegrever, 1555
Ukubhujiswa kweSodoma neGomora, uJohn Martin, ngo-1852

Indaba yokubhujiswa kweSodoma neGomora kuGenesise ayikhombisi ngokusobala ubungqingili njengesono ababhujiselwa sona. Abanye abahumushi uthole indaba iSodoma indlela efanayo kubaHluleli 19 ekulahleni ukudlwengula zobudlova izivakashi ezingaphezu kuka-ubungqingili,kodwa ukudlula uye emlandweni ngokuhunyushwa ngaphakathi UbuJuda futhi ubuKristu njengoba jeziso ubungqingili ngenxa incazelo ukuthi amadoda aseSodoma ayefisa ukudlwengula, noma ukulala naye, nezingelosi ezabuyisa uLoti. [3]

Ngenkathi abaprofethi bamaJuda bekhuluma kuphela ngokusweleka kwesisa senhliziyo njengesono seSodoma,incazelo yezocansi kuphela yanda kakhulu emiphakathini yamaKrestu kangangokuthi igama elithi "Sodoma" laba yisisekelo segama elithi "sodomy", elisengumqondo ofanayo osemthethweni izenzo zocansi zobungqingili nokungazalelisi, ikakhulukazi ucansi lwendunu noma lomlomo.

Ngenkathi abaprofethi bamaJuda u-Isaya, uJeremia, u-Amose noZefaniya bebhekisa ngokungafanele esonweni saseSodoma, uHezekeli ucacisa ukuthi idolobha labhujiswa ngenxa yokuthunyelwa kwalo kokungabi nabulungiswa kwezenhlalo kanye nokuthunyelwa kwalo "okunengekayo:"

Isiko leTalmud njengoba lalibhalwe phakathi kuka c. U-370 no-500 babuye bahumushe isono seSodoma njengokuntuleka kwesisa senhliziyo, ngokuzama ukudlwengulwa kwezingelosi kube wukubonakaliswa kokwephulwa komthetho komphakathi kwezokungenisa izihambi.

Amasiko akamuva ngesono saseSodoma, njengamaTestamente Abapristi Abayishumi Nambili, ayithatha njengeyindlela engavumelekile yokuhlangana kwabantu bobulili obuhlukile.KuJuda 1: 7-8 iBhayibheli lithi ngeSodoma neGomora:

NjengeSodoma neGomora nemizi yangakhona, bazinikela ekuphingeni, balandela inyama engaziwa, babekiwe baba yisibonelo, behlushwa impindezelo yomlilo waphakade. Ngokunjalo nalabo baphuphi abangcolisa inyama. . . "

Lokhu kuhunyushwe njengokukhomba ubungqingili ngabathile kanye nenkanuko yezocansi yabantu abafayo ngemuva kwezingelosi ngabanye. Ababhali abangamaJuda uPhilo (d. AD 50) noJosephus (37 - c. 100) babengabantu bokuqala ababikiwe abagomela ngokusobala ukuthi ubungqingili babuphakathi kwezono zaseSodoma. Ekupheleni kwekhulu lokuqala AD, amaJuda ajwayele ukukhomba isono saseSodoma ngemikhuba yobungqingili.

  1. . October 1994. 
  2. 2.0 2.1 . 11 August 2009.  Cite error: Invalid <ref> tag; name "Lings" defined multiple times with different content
  3. Empty citation (help)