Jump to content

User:WikiNingizumu/ISilo uDingane kaSenzangakhona

Mayelana Wikipedia
Dingane's Kraal is located in South Africa
Dingane's Kraal
Isigodlo seSilo uDingane
Isigodlo seSilo uDingane, e-Mgungundlovu, eNingizimu Afrika

ISIlo uDingane kaSenzangakhona Zulu (sazalwa eminyakeni yawo-1795 sakhothama ngonyaka ka-1840). ISilo uDingane wabusa isizwe samaZulu kusuka ngonyaka ka-1828 kuya ku-1840 ngemuva kokukhothama kweSilo uShaka.[1] Njengawo onke amakhosi, iSilo uDingane wakha isigodlo sakhe wase esiqamba ngokuthi uMgungundlovu.[2] Leli gama wayeliqambe ngoba egunge indlovu enguShaka. Lesi sigodlo seSilo uDingane sabe sikhona endaweni yaseMakhosini.

Ukungena kweSilo uDingane esihlalweni sobukhosi[hlela | Hlela umthombo]

ISilo uDingane sangena esihlalweni sobukhozi bukaZulu ngonyaka-1828 ngemuva kokubulala umfowabo uShaka kaSenzangakhona ngosizo lomunye umfowabo, uMmhlangano, kanye noMbopha, inceku yakhe uShaka. Ngokwabo babulala iSilo uShaka ngenxa yokuziphatha kwakhe okwakunonya kakhulu ngemuva kokushona kukanina, iNdlovukazi uNandi. Ukubulawa kweSilo uShaka kwenzeka esigodlweni kwaDukuza.[3]

Lo mfanekiso ukhombisa ukuthi abantu besifazane babethoba kanjani uma bengene endlini yakoMkhulu.[4] UGardiner wavakashela iSilo uDingane ngo-1835 nango-1837 futhi waba nengxenye ekwakhiweni kwesiteshi sezithunywa zevangeli sikaReverend UFrancis Owen enhloko-dolobha yasebukhosini.[5]

UKaputeni U-Allen Gardiner ongomunye wabavakashela iSilo uDingane esigodlweni saso walandisa ukuthi iSilo sabe sihlonishwa "njengosithombe esikhulu" sesizwe samaZulu, ngenkathi isithunywa sevangeli, u-Rev. UFrancis Owen, owayehlala eduze nase-Mgungundlovu, egcizelela izici eziningana zokubusa kwakhe.


Nakuba uDingane avumela uMnu. u-Owen ukuba ahlale ngaphandle kwendawo yakhe, wabheka ukholo lobuKristu njengenganekwane yamaNgisi, eyayingenamsebenzi kuye nakubantu bakhe. NgeSonto elithile, wavumela u-Owen ukuba achaze izimiso eziyinhloko zobuKristu phambi komhlangano wamadoda angamaZulu acishe abe ngu-1,000. Lezi zahlanganiswa bude buduze nendawo yendawo yaseMgungundlovu, zinikezwe ubhiya futhi zihlezi esiyingini, imigqa embalwa ekujuleni. UDingane wasabela ngokucasuka kwesigijimi, ememezela ukuthi kwakuyizindaba ezindala kubo, futhi zingahambisani nemibono yabo: "Mina nabantu bami bakholelwa ukuthi kunonkulunkulu oyedwa kuphela - nginguNkulunkulu oyedwa lowo. ... NgiyiNkosi Enkulu - uNkulunkulu wabaphilayo; U-I-Umatiwane [ona engiwabulale] uyiNhloko Enkulu yababi"[6]

Isigodlo seSilo uDingane e-Mgungundlovu[hlela | Hlela umthombo]

ISilo uDingane sakha umuzi waso sase siwuqamba igama ukuthi kuse-Mgungundlovu ngo-1829. Leli gama wayelisho ngoba egunge indlovu engumfowabo uShaka. Lesi sigodlo sakhiwa ngokwezici zokwakhiwa kwesigodlo seNkosi. Wawunesibaya esikhulu esabe sizungezwe ngamabutho.

Isigodlo senkosi yayingasohlangothini oluseningizimu lwesakhiwo, ngaphesheya komnyango oyinhloko. Inkosi, izintombi zayo kanye nabasizi besifazane (uDingane akakaze ashade ngokusemthethweni), ingqikithi yabantu okungenani abangu-500, babehlala lapha. Abesifazane babehlukaniswe ngamaqembu amabili:isigodloisigodlo ne-sigodle emhlophe. I-sigodlo emnyama yayihlanganisa abesifazane abangaba yikhulu abanamalungelo, futhi ngaphakathisigodlo qembu kwakukhona elinye iqembu eliphakeme, i-bhje, inani elincane lamantombazane ayethandwa yinkosi njengezithandwa zakhe. Kwakhiwa indawo encane yokuhlala yabo ngemuva kwesakhiwo esikhulu, lapho babengakujabulela khona ubumfihlo obuthile. Amanye abesifazane benkosi kwakuyi-igodlo emhlophe. Ngokuyinhloko kwakuyizintombi ezazinikezwa inkosi yizikhonzi zakhe ezibalulekile. Uphinde wakhetha amanye amantombazane emkhosini wokuqala waminyaka yonke wezithelo (umkhosi wokweshwama).

Ukuvukela[hlela | Hlela umthombo]

UDingane wayentula amakhono kaShaka ezempi nawobuholi; izikhulu zamavukela-mbuso zaphuma ekubuseni kwakhe. Izikhulu ezaphelelwa amandla kuDingane, zabaleka ezweni, kuhlanganise noSignabani.

Izikhonzi zikaSignabani ezazingakwazi ukubaleka naye zaqoqwa ezindaweni zazo zokukhosela futhi zabulawa. Ukungezwani kwanda ngenxa yokulwa ngezikhali namaVortrekkers ayesanda kufika.  Template:Ifsubst[<span title="This claim needs references to reliable sources. (June 2023)">citation needed</span>]

UDingane uyala ukuba kubulawe iqembu likaPiet Retief lamaBhunu ngenkathi bebukela isimiso sokudansa kwamabutho akhe.


Amadoda anqotshwa futhi adonselwa egqumeni lentaba i-Matiwane, elaqanjwa ngegama lenkosi eyabulawa lapho. URetief namadoda akhe babulawa. Abanye bathi babulawa ngoba babamba ezinye izinkomo ezatholakala kuNkosi uSigonyela. Umbono ovamile uwukuthi uDingane wayengafuni ukunikela ngezwe elabanikezwe esivumelwaneni futhi wayengathembi ukuba khona kwamaVortrekkers.[7]

Ngesikhathi esifanayo, amabutho kaDingane abulala iqembu likaRetief elingabalela kwabangu-500 nezinceku zomdabu, kuhlanganise nabesifazane nezingane. Amabhunu akubiza ngokuthi Ukubulawa kwabantu abaningi eWeenen. Idolobha eliseduze lanamuhla laseWeenen (ngesiDashi elisho "ukukhala") laqanjwa ngazakhamuzi zokuqala ukuze kukhunjulwe ukubulawa kwabantu abaningi.[8]

UDingane wayala ibutho lakhe ukuba lifune futhi libulale iqembu lamaBhunu elabe lingaphansi kuka-U-Andries Pretorius.[9] Amabutho kaZulu ahlasela ikamu lamaBhunu, kodwa anqotshwa amaZulu eMpini yaseNcome/Blood River eyalandela. Kulinganiselwa ukuthi kwabulawa amaZulu angu-3.000.[10] Umkhuzi wempi yeSilo uDingane empini kwakunguNdlela kaSompisi.[11] [[Category:Amakhosi akwaZulu]] [[Category:Abafa nge-1840]] [[Category:Abazalwa nge-1790s]]

  1. Okoye, Felix N. C., "Dingane: a reappraisal", Cambridge University Press, April 1969. Retrieved 17 March 2011.
  2. http://emandulo.apc.uct.ac.za/collection/uMgungundlovu/Publications/AMAFA_MGL_Archaeology_uMgungundlovu_Site_Museum_Killie_Campbell_Africana_Library_18.pdf
  3. A history of King Shaka Archived 5 June 2012 at the Wayback Machine, accessed 5 May 2012
  4. Wood, J. G. (1878). "Chapter XXI. Domestic Life". The Uncivilized Races of Men in all Countries of the World. Vol. 1. Hartford, NY: The J. B. Burr Publishing Co. pp. 207–209.
  5. Devenish, George (9 July 2014). "Missionary and martyr". citizen.co.za. The Witness. Retrieved 22 August 2023.
  6. Kirkby, Rev. Mr. (July–December 1880). "Zululand under Dingaan". The Cape Monthly Magazine III: 324–326. 
  7. https://www.sahistory.org.za/dated-event/zulu-king-dingane-orders-execution-piet-retiefs-men
  8. https://www.pressreader.com/south-africa/farmers-weekly-south-africa/20220107/282475712185517
  9. https://content.time.com/time/subscriber/article/0,33009,801149,00.html
  10. https://www.businesslive.co.za/bd/life/books/2023-02-28-big-read-blood-river-not-just-about-boers-and-zulus/
  11. https://academicjournals.org/journal/AJHC/article-full-text/FD8548470308