University of South Africa
inception | 26 uNhlangulana 1873 ![]() |
---|---|
official name | University of South Africa, Universiteit van Suid-Afrika, Yunivesithi ya Afurika Tshipembe ![]() |
izwe | IRiphabliki yaseNingizimu Afrika ![]() |
located in the administrative territorial entity | IPitoli ![]() |
coordinate location | 25°46′2″S 28°11′58″E ![]() |
language used | IsiNgisi ![]() |
significant event | name change ![]() |
iwebhusayithi esemthethweni | https://www.unisa.ac.za/ ![]() |

INyuvesi yase Ningizimu Africa (UNISA)[lower-alpha 1] inguhlelo lwenyuvesi olukhulu kunazo zonke eNingizimu Afrika ngokokubhaliswa kwabafundi. Iheha ingxenye eyodwa yokuthathu yabo bonke abafundi bemfundo ephakeme eNingizimu Afrika. Ngokusebenzisa amakolishi nezikhungo ezahlukahlukene, i-UNISA inabafundi abangaphezu kuka-400,000, okufaka nabafundi abavela emazweni ngamazwe abavela emazweni ayi-130 emhlabeni wonke, okuyenza ibe ngenye yamanyuvesi amakhulukazi futhi okunguphela kwayo enjalo e-Afrika.
Njengenyuvesi ephelele, i-Unisa inikeza kokubili izinhlelo zokufundela umsebenzi nezemfundo, eziningi zazo eziye zathola ukugunyazwa kwamazwe omhlaba, kanye nesinyathelo esibanzi sokuma kwezwe, okunikeza abafundi bazo ukuqashwa nokuqashelwa emazweni amaningi emhlabeni wonke. Inyuvesi ibala abantu abaningi baseNingizimu Afrika abavelele phakathi kwAbafundi bayo, kufaka phakathi abawinile Umklomelo kaNobel ababili: UNelson Mandela, umongameli wokuqala okhethwe ngentando yeningi waseNingizimu Afrika kanye Umbhishobhi Omkhulu UDesmond Tutu.
Yasungulwa ngo-1873 njenge-University of the Cape of Good Hope, i-Nyuvesi yaseNingizimu Afrika (noma i-Unisa njengoba yaziwa kanjalo ngokwejwayelekile) ichithe ingxenye enkulu yomlando wayo wokuqala njengegatsha lokuhlola lenyuvesi yase-Oxford neyaseCambridge kanye nanjengesifukameli okuvela kuso amanye amanyuvesi amaningi eNingizimu Afrika. Umthetho wango-1916 wasungula iNyuvesi yaseNingizimu Afrika ezimele (umthetho ofanayo wasungula iNyuvesi yaseStellenbosch kanye neNyuvesi yaseKapa njengamanyuvesi azimele) "njengesambulela" noma isikhungo sikahulumeni esinekomkhulu laso ePitoli, sidlala indima yokubhekelela yezemfundo yamakolishi amaningana agcina eba ngamanyuvesi azimele.[1] Amakolishi ayengaphansi kwe-UNISA kwakuyi-Grey University College (Bloemfontein), i-Huguenot University College (Wellington), i-INatal University College (Pietermaritzburg), I-Rhodes University College (Grahamstown), i-Transvaal University College (Pretoria), i-South African School of Mines and Technology (Johannesburg), ne-Potchefstroom University College.[2] Ngo-1959, ngokuphasiswa kwe-Extension of University Education Act, ukubhekelela okwakwenziwa yi-UNISA kwabuye kwadluliselwa "emanyuvesi amnyama" amahlanu, okuyi Nyuvesi yase Zululand, iNyuvesi yaseNtshonalanga Kapa, iNyuvesi yaseNyakatho, iNyuvesi yaseDurban-Westville, neNyuvesi yaseFort Hare.[3] Ngo-1946, i-UNISA yanikezwa indima entsha njengenyuvesi yemfundo ekude, futhi namuhla ifundisa izifundo zezitifiketi, zamadiploma kanye nezeziqu kuze kufike ezingeni lobudokotela.
INyuvesi ngokwayo
[hlela | Hlela umthombo]
Indawo ekuyo
[hlela | Hlela umthombo]Izakhiwo zendlunkulu ye-Unisa e-Muckleneuk ePitoli, ziwumbukwane ophawulekayo wesidlavela esiyisiqongo. INyuvesi yaqala ukusebenzisa lendawo njengekhaya layo ngowe-1972, ngemuva kokufudukela kuyo isuka enkabeni yesidlavela sasePitoli. Isixhoxho sezakhiwo saklanywa abaklami bakwa-Bryan Sandrock eminyakeni yowe-1960 futhi sifuze indlela yamazwe yokuklama izakhiwo eyaziwa ngezilinganiso eziqopha umlando nolwangu lokungcikisha olufana nezinhlaka ezinyundekileyo. Ulwangu oluphawuleka kakhulu yilolo lwesinyundeko eside esisonqenqemeni lwegquma, nesisekelwe umshayo wenqimbi ophezu komqobe omkhulukazi.
Ngokufanayo ezakhiweni eziseSunnyside, khona ePitoli, nazo ziyindawo emqoka yobuqhebeqhebe babafundi. Izakhiwo ezisaFlorida eJozi ziyisikhungu senzululwazi saseUnisa. Usiba lweziNzululwazi zezoLimo nezeMvelo neminye iminyango yosiba lwenzululwazi, umNgcikisho nobuChwepheshe iyatholakala nayo. Izakhiwo zenzululwazi ziyishumi nambili zizonke, kukhona umtapolwazi, izethamelo ezimbili (2 auditoriums) kanye nendawo enkulu yokufundela. Kukhona nesikhungu sokulima kanye nesokucwaninga nokuqeqesha esiklanyelwe ukuhlangabezana nezidingo zabafundi zemfundo nocwaningo ezinhlelweni eziningi zezolimo, nokolondoloza indalo.[4]

INyuvesi inezikhungo zezifunda eziyisikhombisa eNingizimu Afrika yonke, nezikhonza abafundi kuzo zonke izifundazwe eimziyithoba. Lezo zikhungo zihlanganisa:
Ukukleliswa
[hlela | Hlela umthombo]Ngonyaka wezi-2015, iNyuvesi yaseNingizimu Afrika yakleliswa kuqhiwu lesithupha njengeqoqodayo ezweni iNingizimu Afrika ngokwe-Times Higher Education. Lokhu kusho ukuthi iNyuvesi ikuqhiwu lesithupha kwaqoqodayo kwiZwekazi lase-Afrika, kumanyuvesi angama-30.[5]

Ukukleliswa kwe-UNISA ngowezi-2016 kuya kowezi- 2024 | |
---|---|
Unyaka | Uqhiwu |
2024 | 1001–1200 |
2023 | 1001–1200 |
2022 | 801–1000 |
2021 | 1001+ |
2020 | 1001+ |
2019 | 1001+ |
2018 | 801–1000 |
2017 | 801+ |
2016 | 601-800 |
[6][7][8][9][10][11][12][13][14][15][16][17][18][19] |
Uhla lwabathweswa iziqu abaqavile
[hlela | Hlela umthombo]Amaphatho
[hlela | Hlela umthombo]
Cite error: <ref>
tags exist for a group named "lower-alpha", but no corresponding <references group="lower-alpha"/>
tag was found
- ↑ Universities and Society in South Africa: An Historical Perspective (The Van Wyk de Vries Commission on Universities: Critical Comments). 1975.
- ↑ Universities and Society in South Africa: An Historical Perspective. 1975.
- ↑ Academic Freedom and the Extension of University Education Act. 1975.
- ↑ "Unisa opens r1bn science campus". www.techcentral.co.za. 31 July 2013. Archived from the original on 26 January 2016. Kulandwe ngomhlaka 10 July 2016. Unknown parameter
|url-status=
ignored (help) - ↑ "Top Africa". Ranking Web of World Universities. Archived from the original on 9 July 2018. Kulandwe ngomhlaka 26 February 2010. Unknown parameter
|url-status=
ignored (help) - ↑ "World University Rankings 2024 (South Africa)". Times Higher Education (THE) (in i-English). 2024-10-20. Kulandwe ngomhlaka 2024-02-27.
- ↑ "World University Rankings 2023 (South Africa)". Times Higher Education (THE) (in i-English). 2023-10-20. Kulandwe ngomhlaka 2024-02-27.
- ↑ "World University Rankings 2022 (South Africa)". Times Higher Education (THE) (in i-English). 2022-10-20. Kulandwe ngomhlaka 2024-02-27.
- ↑ "World University Rankings 2021 (South Africa)". Times Higher Education (THE) (in i-English). 2021-10-20. Kulandwe ngomhlaka 2024-02-27.
- ↑ "World University Rankings 2020 (South Africa)". Times Higher Education (THE) (in i-English). 2020-10-20. Kulandwe ngomhlaka 2024-02-27.
- ↑ "World University Rankings 2019 (South Africa)". Times Higher Education (THE) (in i-English). 2019-10-20. Kulandwe ngomhlaka 2024-02-27.
- ↑ "World University Rankings 2018 (South Africa)". Times Higher Education (THE) (in i-English). 2018-10-20. Kulandwe ngomhlaka 2024-02-27.
- ↑ "World University Rankings 2017 (South Africa)". Times Higher Education (THE) (in i-English). 2017-10-20. Kulandwe ngomhlaka 2024-02-27.
- ↑ "World University Rankings 2016 (South Africa)". Times Higher Education (THE) (in i-English). 2016-10-20. Kulandwe ngomhlaka 2024-02-27.
- ↑ "World University Rankings 2015 (South Africa)". Times Higher Education (THE) (in i-English). 2015-10-20. Kulandwe ngomhlaka 2024-02-27.
- ↑ "World University Rankings 2014 (South Africa)". Times Higher Education (THE) (in i-English). 2014-10-20. Kulandwe ngomhlaka 2024-02-27.
- ↑ "World University Rankings 2013 (South Africa)". Times Higher Education (THE) (in i-English). 2013-10-20. Kulandwe ngomhlaka 2024-02-27.
- ↑ "World University Rankings 2012 (South Africa)". Times Higher Education (THE) (in i-English). 2012-10-20. Kulandwe ngomhlaka 2024-02-27.
- ↑ "World University Rankings 2011 (South Africa)". Times Higher Education (THE) (in i-English). 2011-10-20. Kulandwe ngomhlaka 2024-02-27.